Mägi

Mägi om reljefan pozitivine form. Se om izoliruidud ümbrišton libutez tazon tahondan päl vai pä mägitahondas (mägenpä). Mägel om nägubid pautkid da agj.

Kaikuččel mägel om kaks' korktust: absolütine (meren tazopindanke rindataden) i relätivine (ümbärdajan tahondan mödhe). Kaikiš korktemb Man mägi om Džomolungm (8848 m ü.m.t.). Ku libuda vastmägehe, ka tegese vilumb da närakomb, klimatižed vöned vajehtadas toine toižen jäl'ghe.

Mägiden mikroreljefan elementad oma mägenpäd, mägenagjad, pautked, ülämäneged, mägialangištod, mägiharjad, jäžomad i morenreljef (jäžoman lähtendan jäl'ghe).

Klassifikacii

Mägenpäiden harakteran mödhe jagadas niid gruppikš: pikanvuiččed, platonvuiččed, kumplonvuiččed da toižed. Vedenalaižiden mägiden päd tegesoiš erasti sarikš. Erištadas tektonodenudacionižid i vulkanižid mägid sündundan mödhe.

Jagadas mägid korktusen mödhe:

korktad, ülemba kaht kilometrad relätivižen korktusen mödhe, enamba koumed kilometrad — absolütine korktuz;
keskmäižed, relätivižen korktusen 0,8..2 km i üks'..koume kilometrad ü.m.t. absolütižen;
madalad, niiden relätivine korktuz om 500..800 metrad, absolütižikš tuhaze metrhasai ü.m.t. kortte.

Mäged i ristit

Mägiden ristitišt om harvemb mi reljefan alembil formil i mägitazangištoil, vilumb klimat i jüged transportine ühtenzoituz oma sen süikš. Elon arvoimižed mägiden pautkil oma jügedamb, tarbhaitas vahvembad tervhust.

Mägisistemad sättujita ülämänegita vedadas erižiden etnosiden sädandannoks hätken izoläcijan tagut.

Rahvahidenkeskeine mägiden päiv (angl.: International Mountain Day) oigendase kaikuččen voden 11. tal'vkud, joga kerdan erazvuiččen devizan al. Se om pandud ÜRO:n egidan al vl 2003 edenemha mägiterritorijoiden seižujad šingotest.

Mägehe sidodud vepsän muštatišed da ozoitesed

Muštatišed

Abuta mehele mäges, a lapsele künduses.

Kus oma mäged, ka sigä orgod-ki.

Mägelpäi palab päiv, Änižespäi vilu päiv.

Ozoitez

Ivoi itkeb mägen päs (tohuz palab).

Kacu mugažo

Homaičendad

Mägi Vikiaitas