Mägi

Sur' Ararat-mägi (relätivine korktuz om 4365 m), Armenijaspäi kacten

Demavand-mägi tal'vel (Iran)

Mägi om reljefan pozitivine form. Se om izoliruidud ümbrišton libutez tazon tahondan päl. Mägel om nägubid pautkid da agj.

Kaikuččel mägel om kaks' korktust: absolütine (meren tazopindanke rindataden) i relätivine (ümbärdajan tahondan mödhe). Kaikiš korktemb Man mägi om Džomolungm (8848 m). Ku libuda vastmägehe, ka tegese vilumb da närakomb, klimatižed vöned vajehtadas toine toižen jäl'ghe.

Mägiden mikroreljefan elementad oma mägenpäd, mägenagjad, pautked, ülämäneged, mägialangištod, mägiharjad, jäžomad i morenreljef (jäžoman lähtendan jäl'ghe).

Klassifikacii

Mägenpäiden harakteran mödhe jagadas niid gruppikš: pikanvuiččed, platonvuiččed, kumplonvuiččed da toižed. Vedenalaižiden mägiden päd tegesoiš erasti sarikš. Erištadas tektonodenudacionižid i vulkanižid mägid sündundan mödhe.

Jagadas mägid korktusen mödhe:

• korktad, ülemba kaht kilometrad relätivižen korktusen mödhe, enamba 3 km — absolütine korktuz;
• keskmäižed, relätivižen korktusen 0,8..2 km i 1..3 km absolütižen;
• madalad, niiden relätivine korktuz om 500..800 metrad, absolütižikš tuhaze metrhasai kortte.

Mägehe sidodud vepsän muštatišed da ozoitesed

Muštatišed

• Abuta mehele mäges, a lapsele künduses.
• Kus oma mäged, ka sigä orgod-ki.
• Mägelpäi palab päiv, Änižespäi vilu päiv.

Ozoitez

Ivoi itkeb mägen päs (tohuz palab).

Homaičendad

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.