Mägi

Sur' Ararat-mägi (relätivine korktuz om 4365 m), Armenijaspäi kacten

Demavand-mägi tal'vel (Iran)

Mägi om reljefan pozitivine form. Se om izoliruidud ümbrišton libutez tazon tahondan päl vai pä mägitahondas (mägenpä). Mägel om nägubid pautkid da agj.

Kaikuččel mägel om kaks' korktust: absolütine (meren tazopindanke rindataden) i relätivine (ümbärdajan tahondan mödhe). Kaikiš korktemb Man mägi om Džomolungm (8848 m ü.m.t.). Ku libuda vastmägehe, ka tegese vilumb da närakomb, klimatižed vöned vajehtadas toine toižen jäl'ghe.

Mägiden mikroreljefan elementad oma mägenpäd, mägenagjad, pautked, ülämäneged, mägialangištod, mägiharjad, jäžomad i morenreljef (jäžoman lähtendan jäl'ghe).

Klassifikacii

Mägenpäiden harakteran mödhe jagadas niid gruppikš: pikanvuiččed, platonvuiččed, kumplonvuiččed da toižed. Vedenalaižiden mägiden päd tegesoiš erasti sarikš. Erištadas tektonodenudacionižid i vulkanižid mägid sündundan mödhe.

Jagadas mägid korktusen mödhe:

• korktad, ülemba kaht kilometrad relätivižen korktusen mödhe, enamba koumed kilometrad — absolütine korktuz;
• keskmäižed, relätivižen korktusen 0,8..2 km i üks'..koume kilometrad ü.m.t. absolütižen;
• madalad, niiden relätivine korktuz om 500..800 metrad, absolütižikš tuhaze metrhasai ü.m.t. kortte.

Mäged i ristit

Mägiden ristitišt om harvemb mi reljefan alembil formil i mägitazangištoil, vilumb klimat i jüged transportine ühtenzoituz oma sen süikš. Elon arvoimižed mägiden pautkil oma jügedamb, tarbhaitas vahvembad tervhust.

Mägisistemad sättujita ülämänegita vedadas erižiden etnosiden sädandannoks hätken izoläcijan tagut.

Mägehe sidodud vepsän muštatišed da ozoitesed

Muštatišed

• Abuta mehele mäges, a lapsele künduses.
• Kus oma mäged, ka sigä orgod-ki.
• Mägelpäi palab päiv, Änižespäi vilu päiv.

Ozoitez

Ivoi itkeb mägen päs (tohuz palab).

Kacu mugažo

• Kukkaz
• Vedenalaine mägi