Mägi

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Sur' Ararat-mägi (relätivine korktuz om 4365 m), Armenijaspäi kacten
Demavand-mägi tal'vel (Iran)

Mägi om reljefan pozitivine form. Se om izoliruidud ümbrišton libutez tazon tahondan päl. Mägel om nägubid pautkid da agj.

Mägenpäiden harakteran mödhe jagadas niid gruppikš: pikanvuiččed, platonvuiččed, kumplonvuiččed da toižed. Vedenalaižiden mägiden päd tegesoiš erasti sarikš. Erištadas tektonodenudacionižid i vulkanižid mägid sündundan mödhe.

Kaikuččel mägel om kaks' korktust: absolütine (meren tazopindanke rindataden) i relätivine (ümbärdajan tahondan mödhe). Kaikiš korktemb Man mägi om Džomolungm (8848 m). Ku libuda vastmägehe, ka tegese vilumb da närakomb, klimatižed vöned vajehtadas toine toižen jäl'ghe.

Mägiden mikroreljefan elementad oma mägenpäd, mägenagjad, pautked, ülämäneged, mägialangištod, mägiharjad, jäžomad i morenreljef (jäžoman lähtendan jäl'ghe).

Jagadas mägid korktusen mödhe:

  • korktad, ülemba kaht kilometrad relätivižen korktusen mödhe, enamba 3 km — absolütine korktuz;
  • keskmäižed, relätivižen korktusen 0,8..2 km i 1..3 km absolütižen;
  • madalad, niiden relätivine korktuz om 500..800 metrad, absolütižikš tuhaze metrhasai kortte.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]



Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.