Mendos (lidn)
| Lidnanznam | |
| Valdkund | Argentin |
| Eläjiden lugu (2010) | 115,041 ristitud |
| Pind | 57 km² |
| Pämez' | Ulpiano Suarez (tal'vku 2019—) |
| Telefonkod | +54-(0)261 |
| Aigvö | UTC−3 |

Mendos (isp.: Mendoza, täuz' nimituz Mendoza del Nuevo Valle de La Rioja — «Mendos udes La Riohan alangištos») om Argentinan lidn valdkundan päivlaskmas. Se om Mendosan agjan administrativižeks keskuseks da palaks.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud Pedro del' Kastiljo-kapitanal vn 1561 2. päiväl keväz'kud, nimiti hänen pämehen kanzannimen mödhe. Enamba 200 vot lidn oli alištunu Čilin tobmudele. Lidn om udessaudud vn 1861 lujan manrehkaidusen jäl'ghe. Vspäi 1887 raudte ühtenzoitab Buenos Airesanke, vl 1910 Transandine raudte om saudud Čilihe (eile rados vspäi 1984).
Mendos da sen ümbrišt šingotasoiš vinan tehmižel, kivivoin samižel da ümbriradmižel, peniden lendimiden pästandal.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase agjan pohjoižes, Andiden pämägisel'ganno, 769 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Buenos Airesaspäi om 1037 km lodeheze. Lähembaine järed lidn om Santjago (Čili) 380 kilometras avtoteidme.
Klimat om kontinentaline kuiv. Keza om räk da päivoikaz, tal'vaig om viluhk, pil'vekaz da kuiv. Voden keskmäine lämuz om +17,3 C°. Ekstremumad oma −7,8 C° (heinku) i +44,9 C° (tal'vku, viluku). Ei voi panda halad redukus-keväz'kus (redukun minimum om +0,1 C°). Paneb sadegid 238 mm vodes, enamba vilukus-uhokus (41..47 mm kus), vähemba kezakus-elokus (5..8 mm kus). Voib panda lunt semendkus-sügüz'kus kerdan tal'ves.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Argentinan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 115 041 ristitud. Kaik 1,4 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (2015, nellänz' surtte valdkundas).
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusan rengazjono keskuzpalas, trolleibusad, mikroavtobusad i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Kiruhtramvain Metrotranvía Mendoza-jono (17 km pitte, 26 stancijad) radaškanzi vn 2012 redukus. Tramvaijonod oliba lidnas mugažo 1950-nzihe vozihesai. Rahvahidenkeskeine Terminal del Sol-avtovagzal («Päiväižen terminal») om avaitud.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport Francisko Gabrielli-gubernatoran nimed (vai El' Plumeril'jo, MDZ / SAME, 1,8 mln passažiroid vl 2017) sijadase kahesas kilometras pohjoižpäivnouzmha Mendosan keskuzpalaspäi Las Eras-ezilidnas. Tehtas reisid Suviamerikan surihe lidnoihe (Santjago, Rio-de-Žaneiro, San Paulu, Panam, Lim) i valdkundadme.
Mel'heižtahod
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Mendos om lidn vihoštesenke. Puištod, restoranad, öližed klubad i teatrad ratas siš.
Lidnan keskuzpala om zon jaugnikoiden täht, om nenid mel'heižtahoid:
- pühän Franciskan jumalanpertin ruinad;
- lidnan muzei;
- puišt Hose de San-Martinan nimed.
Znamasižed i mel'hetartuižed oma viž torgud:
- Ispanijan torg;
- Čilin torg;
- Italijan torg;
- Hose de San-Martinan torg;
- Ripmatomuden torg.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Mendos (lidn) Vikiaitas |
