Moskv

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Moskv
Москва
Moskvan flag Moskvan znam
Moskvan flag Moskvan znam
MoscowCollage.jpg
Administrativine keskuz Moskv
Pind

- Ühtes
- saum vezid (%).

83-nz'

2561,5 km²

Eläjiden lugu

- Kaik
- Sageduz

1-nz'

12 197 596 ristitud (2015)
4761,9 rist./km²

Federaline ümbrik Keskuzline
Venäman ekonomine region Keskuzline
Valdkundkel' (-keled) venäkel'
Lidnan pämez' Sergei Sobänin (2010-)
Ohjastusen pämez' hän-žo
Lidnan Duman ezimez' Aleksei Šapošnikov
Gimn «Minun armaz pälidn» («Minun Moskv»)
Avtokod 77, 97, 99, 177, 197, 199, 777
Aigvöd UTC+3 (MSK)
Map of Russia - Moscow.svg

Moskv (venäkelel: Москва) om Venäläižen Federacijan pälidn, federaližen alištusen lidn da vägilidn. Moskv om Venäläižen Federacijan da Evropan kaikiš suremb lidn ristituiden lugun mödhe: vl 2015 vilukun 1 päival Moskvan eläjiden lugu om 12 197 596 eläjad. Lidn om Moskvan aglomeracijan keskuz (enamba 15,5 mln rist. vl 2012). Moskv mülüb Man 10 järedambiden lidnoiden nimikirjuteshe.

Se om Federaližen Keskuzümbrikon administrativine keskuz, mugažo Moskvan agjan üks' administrativižiš keskusišpäi (sihe agjaha iče Moskv ei mülü).

Keled[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Dolgorukii Jurii pani Moskvan lidnan alusen vodel 1147. Jäl'ghepäi lidn oli Suren Moskvan Ruhtinazkundan (Knäz'kundan), Venäläižen kunigazkundan (1389—1713), Venälaižen Imperijan (1728—1732), Nevondkundaližen Venäman (vspäi 1918) da NSTÜ:n istorine pälidn. Vspäi 1991 Moskv om nügüdläižen Venäman pälidnaks.

Nügüdläižiš röunoiš Moskv om olmas vl 2012 heinkun 1. päivälpäi.

Moskvan Päkäskuz[1] om vahvištadud vl 1995 kezakun 28. päiväl da om väges nügüd' äiluguižiden vajehtusidenke.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Moskvan sijaduz om Päivnouzmaižen Evropan alangišton keskuses, Okanjogen ga Volgan jogiden keskes, Moskvanjogen keskjoksmusen molembil randoil.

Lidn-region röunatab Kalugan agjanke suvipäivlaskmas, om ümbärtud Moskvan agjal toižiš polišpäi. Moskv om valdmererandatoi.

Pind om 2 561 km², sidä kesken koumandez' (870 km²) om Moskvan ümbärten südäimes. Mec da penzhišt ottas 343 km² ümbärten südäimes, mugažo äi tahoid uziš rajoniš. Kaik joged mülüdas Moskvanjogen basseinha, sidä kesken Jauz, Shodn', Setun', Pahr da toižed. Enamba 20 sildad om saudud päliči Moskvanjoges lidnan röunoiš. Läz 400 uitod oma Moskvas.

Reljef om kukhikaz. Korktembaine čokkoim om Lämän Stanan ülüden pä, se sijadase Moskvan ümbärten suvipäivlaskmas sen südäimes (255 m). Madalambaine om Moskvanjogen kendäk päivnouzmas (114 m).

Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +19°C, vilukun da uhokun kesklämuz om -6°C. Voden kesklämuz om +6°C. Paneb sadegid 600-800 mm vodes, enamba kezakus-redukus.

Londuseližed varad oma sauvondmaterialad (savi, lete), reskvezi.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Moskv-lidnan Duman ištundsija.

Sergei Sobänin radab lidnan pämehen vs 2010 redukun 21. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita. Lidnan pämez' om mugažo Moskvan ohjastusen pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen ministrid da toižid ühtnijoid radnikusile. Moskvan prefekturiden pämehed taughudas ohjastusen rados ministriden rangas.

Moskvan üks'kodine parlament om Lidnan Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 45 ezitajad videks vodeks. Aleksei Šapošnikov radab Duman ezimeheks vs 2014 sügüz'kun 24. päiväspäi.

Radonoigendai tobmuz om Moskvan Ohjastuz. Lidnan departamentad, ohjandused, komitetad, laudkundad da inspekcijad alištudas Ohjastusele.

Vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl lidnan pämest valitihe, nügüdläine mer sai vägestust ezmäižel tural (51,37% änid) da radab kahtenden strokun. Järgvaličendad Lidnan Dumha oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl.

Ičeze administrativiž-territorialine jagand, lidnanznam, flag da gimn oma Moskval. Venäman federaližed valdkundaližed aluskundad sijadase Moskvas (vaiše üks' niiden erind — Venäläižen Federacijan konstitucine käskuzkund — sijadase Piteriš), mugažo sijaližed tobmuden aluskundad da verhanmaiden sur'oigenduzkundad.

Administrativine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Moskvan administrativine jagand.

Moskv jagase 12 ümbrikoks:

  1. Keskuzümbrik
  2. Pohjoine
  3. Pohjoižpäivnouzmaine
  4. Päivnouzmaine
  5. Suvipäivnouzmaine
  6. Suvine
  7. Suvipäivlaskmaine
  8. Päivlaskmaine
  9. Lodehline
  10. Zelenogradan
  11. Troickan
  12. Uden Moskvan

Ümbrikod alajagase rajonihe päiči Troickan da Uden Moskvan ümbrikoiš. Kaik om 125 rajonad. Troickan da Uden Moskvan ümbrikod mülütadas 21 kundad, ned — 289 žilod da küläd.

Rajoniden röunoiš sijadase 4 südäilidnalašt lidnad (Moskovskii, Ščerbink, Zelenograd, Troick).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 11 503 501 ristitud[2], sidä kesken 24 vepsläšt[3]. Läz kaik eläjad oma lidnalaižed (99%).

Rahvahad (enamba 0,3% vl 2010): venälaižed (86,3%), ukrainalaižed (1,3%), totarlaižed (1,3%), armenijalaižed (0,9%), azerbaidžanlaižed (0,5%), evrejalaižed (0,5%), vaugedvenälaižed (0,3%), gruzijalaižed (0,3%), uzbekalaižed (0,3%), toižed — 3,5%, rahvahuden ozutandata — 5,8%.

Mel'heižtahod[redaktiruida | redaktiruida purde]

Moskv om Venäman znamasine turistine keskuz. Moskvan Kreml' da Rusked torg, toižed kul'turan da arhitekturan muštpachad mülüdas UNESCO:n Man jäl'gusen nimikirjuteshe.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Moskv om mugažo jalos znamasine transportsol'm. Lidnas om 6 aeroportad, 9 päraudtestancijad, 3 jogiportad. Sapsan-üläpiguzjonused kävudas Piterin, Moskv da Alauz'lidnan keskes. Vodespäi 1935 Moskvan metropoliten radab pälidnas (vl 2015 om 12 jonod, 197 stancijad, 329 km raudted).

Sport[redaktiruida | redaktiruida purde]

1980 vodel Moskvas mäniba Kezaolimpižed vändod.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Moskvanjogen nägu.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Moskvan Päkäskusen tekst (constitution.garant.ru). (ven.)
  2. Venäman kaikenaigaine ristitišt vl 2010. — Rosstat (gks.ru). (ven.)
  3. Население коренных малочисленных народов Российской Федерации по родному языку по отдельным субъектам (Venälaižen Federacijan igähižiden vähäluguižiden rahvahiden ristitišt mamankelen da subjektan polhe). — Lp. 21. (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tobmuz
Toižed



Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež


Evropan pälidnad
Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs
Nece kirjutuz Vepsän Vikijas: Москв.