Moskv

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Moskv
Москва
Moskvan flag Moskvan lidnanznam
Moskvan flag Moskvan znam
MSK Collage 2015.png
Administrativine keskuz Moskv
Pind

- Ühtes
- saum vezid (%).

83-nz'

2561,5 km²

Eläjiden lugu

- Kaik
- Sageduz

1-nz'

12 506 468 ristitud (2018)
4882,5 rist./km²

Regionaline KSP

- Kaik, nügüdläižiš arvoiš
- Ühtele hengele

1-nz'

14 299,8 mlrd rub. (2016)
1 157,4 tuh. rub.

Federaline ümbrik Keskuzline
Venäman ekonomine region Keskuzline
Valdkundkel' (-keled) venän kel'
Lidnan pämez' Sergei Sobänin
(reduku 2010—)
Ohjastusen pämez' hän-žo
Lidnan Duman ezimez' Aleksei Šapošnikov
Gimn «Minun armaz pälidn» («Minun Moskv»)
Avtokod 77, 97, 99, 177, 197, 199, 777
Aigvöd UTC+3 (MSK)
Map of Russia - Moscow.svg

Moskv (venäkelel: Москва [mɐˈskva]) om Venälaižen Federacijan pälidn, federaližen alištusen lidn da vägilidn. Moskv om Venälaižen Federacijan da Evropan kaikiš suremb lidn ristituiden lugun mödhe: vn 2018 1. päival vilukud Moskvan eläjiden lugu om 12 506 468 eläjad. Lidn om Moskvan aglomeracijan keskuz (enamba 16,7 mln rist. vl 2016). Moskv mülüb Man 10 kaikiš järedambiden lidnoiden nimikirjuteshe.

Lidn om Federaližen Keskuzümbrikon administrativine keskuz, mugažo Moskvan agjan üks' administrativižiš keskusišpäi (iče Moskv ei mülü sihe agjaha).

Keled[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Jurii Dolgorukii-ruhtinaz pani Moskvan lidnan alust vodel 1147. Jäl'ghepäi lidn oli Suren Moskvan Ruhtinazkundan, Venälaižen kunigazkundan (1389−1713), Venälaižen Imperijan (1728−1732), Nevondkundaližen Venäman (vspäi 1918) da NSTÜ:n istorine pälidn. Vspäi 1991 Moskv om nügüdläižen Venäman pälidnaks.

Moskv om olmas nügüdläižiš röunoiš vs 2012 heinkun 1. päiväspäi.

Moskvan Päkäskuz[1] om vahvištadud vn 1995 28. päiväl kezakud da om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Moskvan sijaduz om Päivnouzmaižen Evropan alangišton keskuses, Okan i Volgan jogiden keskes, Moskvanjogen keskjoksmusen molembil randoil.

Lidn-region röunatab Kalugan agjanke suvipäivlaskmas, om ümbärtud Moskvan agjal toižiš polišpäi. Moskv om valdmererandatoi.

Pind om 2 561 km², sidä kesken koumandez' (870 km²) sijadase Moskvan ümbärten südäimes. Mec da penzhišt ottas 343 km² ümbärten südäimes, mugažo om äi tahoid uziš rajoniš. Kaik joged mülüdas Moskvanjogen basseinha, sidä kesken Jauz, Shodn', Setun', Pahr da toižed. Enamba 20 sildad om saudud päliči Moskvanjoges lidnan röunoiš. Läz 400 uitoid om Moskvas.

Reljef om kukhikaz. Kaikiš korktemb čokkoim om Lämän Stanan ülüden pä, se sijadase Moskvan ümbärten suvipäivlaskmas sen südäimes (255 m). Kaikiš alahaižemb om Moskvanjogen kendäk päivnouzmas (114 m).

Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +19 C°, vilukun da uhokun lämuz om −6 C°. Voden keskmäine lämuz om +6 C°. Paneb sadegid 600..800 mm vodes, enamba kezakus-redukus.

Londuseližed varad oma sauvondmaterialad (saved, letked), reskvezi.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Moskv-lidnan Duman ištundsija.

Sergei Sobänin radab lidnan pämehen vs 2010 redukun 21. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita. Lidnan pämez' om mugažo Moskvan ohjastusen pämez', hän märičeb sen strukturad i paneb Ohjastusen ministrid da toižid ühtnijoid radnikusile. Moskvan prefekturiden pämehed taughudas ohjastusen rados ministriden rangas.

Moskvan üks'kodine parlament om Lidnan Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 45 ezitajad videks vodeks. Aleksei Šapošnikov radab Duman ezimeheks vs 2014 sügüz'kun 24. päiväspäi.

Radonoigendai tobmuz om Moskvan Ohjastuz. Lidnan departamentad, ohjandused, komitetad, laudkundad da inspekcijad alištudas Ohjastusele.

Vn 2013 8. päiväl sügüz'kud valitihe lidnan pämest, nügüdläine mer sai vägestust ezmäižel tural (51,37% änid) da radab kahtenden strokun. Lidnan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 14. päiväl sügüz'kud (6. kucund).

Ičeze administrativiž-territorialine jagand, lidnanznam, flag da gimn oma Moskval. Venäman federaližed valdkundaližed aluzkundad sijadasoiš Moskvas (vaiše üks' niiden erind — Venälaižen Federacijan konstitucine käskuzkund — sijadase Piteriš), mugažo sijaližen tobmuden aluzkundad da verhanmaiden sur'oigenduzkundad.

Administrativine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Moskvan administrativine jagand.

Moskv jagase 12 ümbrikoks:

  1. Keskuzümbrik
  2. Pohjoine
  3. Pohjoižpäivnouzmaine
  4. Päivnouzmaine
  5. Suvipäivnouzmaine
  6. Suvine
  7. Suvipäivlaskmaine
  8. Päivlaskmaine
  9. Lodehline
  10. Zelenogradan
  11. Troickan
  12. Uden Moskvan

Ümbrikod alajagasoiš rajonihe päiči Troickan i Uden Moskvan ümbrikoiš. Kaik om 125 rajonad. Troickan da Uden Moskvan ümbrikod mülütadas 21 kundad, ned — 289 žilod da küläd.

Nell' südäilidnad sijadasoiš rajoniš: Moskovskii, Ščerbink, Zelenograd, Troick.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 11 503 501 ristitud[2], sidä kesken 24 vepsläšt[3]. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Läz kaik eläjad oma lidnalaižed (99%).

Rahvahad (enamba 0,3% vl 2010): venälaižed — 86,3%, ukrainalaižed — 1,3%, totarlaižed — 1,3%, armenijalaižed — 0,9%, azerbaidžanlaižed — 0,5%, evrejalaižed — 0,5%, vaugedvenälaižed — 0,3%, gruzijalaižed — 0,3%, uzbekalaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 3,5%, rahvahuden ozutandata — 5,8%.

Mel'heižtahod[redaktiruida | redaktiruida purde]

Moskv om Venäman znamasine turistine keskuz. Moskvan Kreml' da Rusked torg, toižed kul'turan da arhitekturan muštpachad mülüdas UNESCO:n Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Moskv om jalos znamasine transportsol'm. Kaik om 6 lendimportad lidnas, 9 päraudtestancijad, 3 jogiportad. Sapsan-üläkiruhjonused ajadas Piterin da Moskvan (Leningradan päraudtestancii) keskes. Vodespäi 1935 Moskvan metropoliten radab pälidnas (vl 2018 om 14 jonod, 214 stancijad, 365 km raudted). Mugažo avtobusad, trolleibusad, tramvaid, lidnelektrojonused da taksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Moskvan ümbärte oli lidnan röunaks vhesai 1980.

Sport[redaktiruida | redaktiruida purde]

1980. vodel Kezaolimpižed vändod mäniba Moskvas.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Moskvanjogen nägu.

Tetabad ristitud[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sündnuded
  • Aleksei da Vasilii Berezuckijad (sünd. 1982) — Venäman futbolistad, vellesed-kaks'jaižed.
  • Polina Gagarina (sünd. 1987) — Venäman pajatai naine.
  • Glük'oZa (Natal'ja Čistäkova-Ionova) (sünd. 1986) — Venäman kinoaktris da estradan pajatai naine.
  • Batu Hasikov (sünd. 1980) — Venäman kikbokser, enzne Kalmikijan parlamentan ezitai (2008−2012).
  • Andrei Makarevič (sünd. 1953) — Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman bard, pajatai mez', muzikankirjutai, pirdai da TV-vedai.
  • Dmitrii Malikov (sünd. 1970) — Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman pajatai mez' da muzikankirjutai.
  • Andrei Mironov (1941−1987) — oli Nevondkundaližen Ühtištusen kinon akt'or da pajatai.
  • Nüša (Nüša Šuročkina) (sünd. 1990) — Venäman pajatai naine.
  • Alla Pugačova (sünd. 1949) — Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman estradan pajatai naine da prodüser.
  • Aleksandr Puškin (1799−1837) — oli Venälaižen imperijan runokirjutai da kirjutai.
Elänuded

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Moskvan Päkäskusen tekst. — Constitution.garant.ru. (ven.)
  2. Venäman kaikenaigaine ristitišt vl 2010. — Rosstat (gks.ru). (ven.)
  3. Население коренных малочисленных народов Российской Федерации по родному языку по отдельным субъектам (Venälaižen Federacijan igähižiden vähäluguižiden rahvahiden ristitišt mamankelen da subjektan polhe) // Rosstat (gks.ru). — Lp. 21. (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tobmuz
Toižed




Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež


Evropan pälidnad
Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs
Nece kirjutuz Vepsän Vikijas: Москв.