Neon

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Kolb neonanke.
10
0
0
0
0
0
8
2
Ne
20,1797
Neon
Neonan emissine spektr.

Neon (mugažo latinan kelel, znamoitas Ne) om kümnenz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan päalagruppas), tabluden kahtendes periodas.

Anglijalaižed Uil'jam Ramzai- i Moris Travers-himikad avaižiba neonan il'mas nozoltandan jäl'ghe vl 1898. Nimitihe grekan kelen νέος-sanaspäi «uz'».

Neon om videnz' element londuses levigandusen mödhe, mail'man massan 0,13%. Se om äjiden tähthiden koumanz' element vezinikan i gelijan jäl'ghe. Pala Man atmosferas om 18,2 × 10−6 mülün mödhe, vai 1 / 55 000. Neon om lujas harv Man kores, 7 × 10−11 massan mödhe.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Neon om inertine üks'atomine gaz mujuta, maguta da hajuta. Vauvhatub rusttal elektrojoksusen olendan aigan.

Atommass — 20,1797. Ninevuz (−246 C° lämudel) — 1,204 g/sm³. Suladandlämuz — 24,56 K (−248,59 C°). Kehundlämuz — 27,1 K (−246,05 C°).

Londuseline neon kogoneb koumes stabiližes izotopaspäi: 20Ne (90,48%), 21Ne (0,27%) i 22Ne (9,25%). Tetas 16 ratud radioaktivišt izotopad 16..19, 23..34 atommassanke, izomärid ei ole. Kaikiš hätkemb ratud izotop om 24Ne 3,38 minutad pol'čihodamižen pordonke.

Himižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ei ole himižid ühtnendoid, neon om kaikiš inertižemb element mail'mas gelijan kartte. Om vaiše toižetujid segoitesid-klatratoid, oz., vedenke Ne·6Н2О. Muigotandmär om 0. Neonan ionad oma olmas: Ne+, (NeAr)+, (NeH)+ i (HeNe)+.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Neon kävutase segoituses gelijanke okeanavtoiden hengaidusen täht. Kucub asfiksijad korktas koncentracijas. Ottas kävutamižhe vilugoitimiden agentaks tobjimalaz. Sadas il'maspäi laptaližeks produktaks fil'tracijan abul.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]