Homskii Noam

Homskii Noam
angl.: Noam Chomsky
Noam Homskii vn 2015 keväz'kus
nimi sündundan jäl'ghe:	angl.: Avram Noam Chomsky
radmižen toižend:	filosof, kelentedomez', political writer, õppejõud, psühholoog, antropoloog, inimõiguste aktivist, haridustöötaja, media critic, kirjutai, publitsist, informaatik, istorik, filolog
sündundan dat:	7. tal’vku 1928
sündundan sijaduz:	East Oak Lane[d], Filadel'fii, Philadelphia County[d], Pennsylvania[d], Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad Filadel'fii, Pennsylvania[d], Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
valdkund:	Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
tat:	William Chomsky[d]
avtograf:
sait:	chomsky.info
Homskii Noam VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš

Avram Noam (Naum) Homskii (angl.: Avram Noam Chomsky [ˈnoʊm ˈtʃɒmski]; sünd. 7. tal'vku 1928, Filadel'fii, Pensil'vanii-štat, AÜV) om amerikalaine kelentedomez', filosof da politižen publicistikan kirjutai.

Homskii om formaližiden keliden klassifikacijan tegijan, se nimitase Homskijan ijerarhijaks i kävutase kompjuterižes tedos. Vll 1980−1992 tedomehen radod oliba kaikiš paksumbad citiruindas eläjiden keskes, i kahesanded kaikes aigas.

Biografii

Avram Noam om sündnu evrejan kanzha. Openui filosofijad i kelentedod Pensil'vanijan i Garvardan universitetoiš, sai kelentedon doktoran arvnimed vl 1955.

Radoi opendajan Massačusetsan tehnologižes institutas vspäi 1957. Hänen znamasižed idejad oma universaline grammatik i generativine grammatik, kelentedon minimalistine program, propagandan model' ühtes Edvard Hermananke. Homskijan radod abutiba tulda lanktushe biheviorizman teorijale i šingotada kognitivižid tedoid. Sen ližaks, intellektual om tetab ičeze uzil kacegil kaikhe, om todesižen socializman polenpidajan.

Kanz

Tedomez' oli naižiš vll 1949−2008, Kerol Doris Homskii (neiččel Šac, 1930−2008) oli hänen ak i mugažo kelentedomez', hö tegiba tundmust laps'aigan völ. Koume last sünduihe naimiželos.

Irdkosketused

• Kel'tedotöiden valitud nimikitjutez linguistics.mit.edu-saital. (angl.)

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.