|
|
|
Karjal (ven.: Карелия, Карьяла) vai Venäman Karjal, täuz' oficialine nimituz — Karjalan Tazovaldkund (venäkelel: Республика Карелия, ičenaižkarjalan kelel: Karjalan tašavalta, livvinkarjalan kelel: Karjalan tazavaldu, suomen kelel: Karjalan tasavalta), om Venälaižen Federacijan subjekt, Venäman üks' tazovaldkundoišpäi. Se mülüb Lodehližhe federaližhe ümbrikho.
Karjalan Tazovaldkundal om röunoid Arhangel'skan agjanke päivnouzmal, Vologdan i Leningradan agjoidenke suvel, Suomenmanke päivlaskmal (798 km), Murmanskan agjanke pohjoižel. Karjalan pohjoižpäivnouzmaižed randad lainištab Jävaldmeren Vauged meri.
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Petroskoi. Eläjiden lugu om 622 484 ristitud (2018. vodel). Pind om 180 520 nellikkilometrad.
Toižed hüväd kirjutused | lugeda enamba… |
|
 Vestatud Abu Simbel-kall'os Ramses Toine-faraonan pühäpert', Naser-järven (Nil) päivlaskmaine rand Egiptan suviröunanno, 2. sulaku 2022. Tetab pühäpert' mülüb UNESCO:n Mail'man jäl'gushe. Saudihe sidä läz kaks'kümne vot, vaumitihe Ramsesan Suren ohjandusen 24. vodele (1265. voz' EME). Se om pühätadud Amon-, Ra-Horathi- i Ptah-jumaloile, mugažo jumaloittud Ramsesale. Lugetas, miše pühäpertin värtmuz om sätud Amuižen Egiptan arhitektoroil muga, miše päiväižen sädeged ličižiba pühäsijha i vauktastiba kuvapatshid 22. redukud i 22. uhokud (sättudas Suren Ramsesan sündundpäiväle i vencastusen päiväle ezimeletaden). |
Kacuhtada
|
|
- Ngerulmud om kaikiš penemb pälidn mail'mas 391 eläjanke?
|
|
Nece om Vikipedii vepsän kelel
Vepsän kelel pagištas Venämas — Karjalan Tazovaldkundas, Piteriš, Leningradan da Vologdan agjoiš. Vepsän kel' mülüb Baltijan meren suomalaižiden keliden gruppha. Sil ühthine literaturform da ičeze literatur oma olmas. Opetas vepsän kel't Piteriš — Venäman valdkundaližel pedagogižel universitetal (Pohjoižen rahvahiden institut) — da Petroskoiš — Petroskoin valdkundaližel universitetal. Opetas kel't mugažo Karjalan, Leningradan i Vologdan agjoiden školoiš.
Informacii toižil kelil... / In other languages... |
|
|
|
|
Kacuhtada |
|
|
|
Neciš sel'gitajas videos psihologijan sferas starinoičese, mikš tuntketoi edelpäivastustuz om tarbhaine, kut gruppan dinamik voib valatoitta pätandoiden vahvištamišt. Miččid tuntkekahid haškuid mö voim tehta otmaha mugomid pätandoid gruppoiš, kudambad oližiba melevambad, oiktusekahad da balansiruidud? Videon hätkeližuz om 2 min 15 s, 8. eloku 2025, tegi Kunigazline sebr ( The Royal Society), London. |
Kacuhtada
|
|