Pälehtpol’

Tulgat tervhin!

Tulgat tervhin Vepsän Vikipedijaha, joudjaha enciklopedijaha, kudambad sab redaktiruida kaikuččele ristitule! Vepsänkel'žes Vikipedijas om 6128 kirjutust. Kaik kirjutused • Uded lehtpoled Sur'oigenduzkund / Embassy / Посольство Help for non-Veps speakers / Помощь участникам, не владеющим вепсским

Biografii Čomamahtod Geografii

Istorii Matematik Kund

Tedo   Tehnologii   Kaik kategorijad

Säkat uz' lehtpol': Hüvä kirjutuz Karjal (ven.: Карелия, Карьяла) vai Venäman Karjal, täuz' oficialine nimituz — Karjalan Tazovaldkund (venäkelel: Республика Карелия, ičenaižkarjalan kelel: Karjalan tašavalta, livvinkarjalan kelel: Karjalan tazavaldu, suomen kelel: Karjalan tasavalta), om Venälaižen Federacijan subjekt, Venäman üks' tazovaldkundoišpäi. Se mülüb Lodehližhe federaližhe ümbrikho. Karjalan Tazovaldkundal om röunoid Arhangel'skan agjanke päivnouzmal, Vologdan i Leningradan agjoidenke suvel, Suomenmanke päivlaskmal (798 km), Murmanskan agjanke pohjoižel. Karjalan pohjoižpäivnouzmaižed randad lainištab Jävaldmeren Vauged meri. Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Petroskoi. Eläjiden lugu om 622 484 ristitud (2018. vodel). Pind om 180 520 nellikkilometrad. Toižed hüväd kirjutused | lugeda enamba… Päivän foto Las Lahas-pühäsijan (isp.: Las Lajas «plitad») i sen ümbrišton ühthine nägu bazilikjumalanpertinke, sijadase suvižel Narinjo-departamentan Ipialesan municipalitetas, Kolumbii. Nece sija kävutase avaros pühämatkoiden täht Jumalanmaman (Marija-neiččen) nägundan aigaspäi vl 1754. Ezmäine pühäpert' oli saudud vl 1750, vajehtihe sidä surembal pühäpertil vl 1802 da vaumitihe sildad Guaitar-joges päliči (isp. Guáitara). Nügüdläine pühäpert' om sätud gotižen Udessündundan stiliš vll 1916−1949 Kacuhtada Tedad-ik sinä, miše... Ngerulmud om kaikiš penemb pälidn mail'mas 391 eläjanke? Istorižiš aigoiš händikahan areal oli kahtenz' pindan mödhe jäl'ges ristitun arealad imetaiživatoiden keskes Mal? Änine om kahtenz' järv pindan mödhe Evropas rindataden Ladogjärvhe? Nevondkundaližen Ühtištusen vägiak (uroh), vepsläine Anna Lisicina upsi ehtatades Süväres poikpoli? Päiväižen veduz om 99,866 % Päiväižen sisteman vedust? Karjalan Tazovaldkundan Rahvahaline teatr Petroskoiš om üks'jäine suomenkeline teatr Venämas? Pifagoran teoremal om 367 erazvuittušt todestamišt? Zubr om kaikiš järedamb da jügedamb imetaiživat Evropan kontinental da jäl'gmäine evropalaine mechärgan ezitai? Elias Lönnrot oli lekar'? Ezmäine fil'm kinematografan istorijas om ozutadud vl 1885? Necen Vikipedijan polhe Nece om Vikipedii vepsän kelel Vepsän kelel pagištas Venämas — Karjalan Tazovaldkundas, Piteriš, Leningradan da Vologdan agjoiš. Vepsän kel' mülüb Baltijan meren suomalaižiden keliden gruppha. Sil ühthine literaturform da ičeze literatur oma olmas. Opetas vepsän kel't Piteriš — Venäman valdkundaližel pedagogižel universitetal (Pohjoižen rahvahiden institut) — da Petroskoiš — Petroskoin valdkundaližel universitetal. Opetas kel't mugažo Karjalan, Leningradan i Vologdan agjoiden školoiš. Informacii toižil kelil... / In other languages...

Kalendar': sügüz’ku Sündnuded 3. sügüz'ku (1900) — Urho Kekkonen, oli ranu Suomenman prezidentan (1956—1981). 7. sügüz'ku (1870) — Aleksandr Kuprin, venämalaine kirjutai realizman žanras. 21. sügüz'ku (1980) — Karina Kapur, indijalaine aktris. Völ: Kategorii:Sündnuded sügüz'kus Kolnuded 3. sügüz'ku (1566) — Suleiman I, Osmanan imperijan 10nz' sultan. 18. sügüz'ku (1783) — Leonard Eiler, šveicarijalaine matematikan- i fizikantedomez'. 28. sügüz'ku (1895) — Lui Paster, francijalaine mikrobiolog da himik. Völ: Kategorii:Kolnuded sügüz'kus Kacuhtada Kategorijad  Matematižed, fizižed da naturaližed tedod Astronomii • Biologii • Ekologii • Fizik • Geologii • Himii • Kibernetik • Logik • Matematik • Meteorologii • Statistik • Naturaližed tedod  Socialižed tedod, istorii da geografii Antropologii • Arheologii • Ekonomik • Etnografii • Filosofii • Finansad • Fol'kloristik • Geografii • Istorii • Pedagogik • Politik • Psihologii • Sociologii  Tehnologii da ekonomik Maižanduz • Arhitektur • Elektronik • Elektrotehnik • Energetik • Informatik • Inženerii • Internet • Kartografii • Kirjištod • Kommunikacijad • Medicin • Ohjanduz • Sauvond • Sodatö • Tegimišt • Tehnologii • Torguind • Transport • Veterinarii  Čomamahtod Arhitektur • Čomamahtontedo • Fotografii • Karg • Kino • Literatur • Muzik • Pirdand • Skul'ptur • Teatr • TV  Kund Demografii • Emänduz da kodiižanduz • Hobbid • Jurisprudencii • Keled • Londusenkaičend • Mifologii • Ogerantegend • Openduz • Politik • Rahvahankul'tur • Religii • Socialine abu • Sociologii • Sport • Tervhuz • Turizm • TV  Vepsänma Vepsän keitand • Vepsän kel' • Vepsän kirjutajad • Vepsän küläd • Vepsän muzejad • Vepsläižed Päivän multimedia Esita meediumifail «Tramvai «Himotiž»-nimitusenke»-filman treiler (angl.: A Streetcar Named Desire), prodüser Elia Kazan. Treiler läksi ekranoile vn 1951 necil päiväl. Video om 2 min 33 s hätkte Kacuhtada

Vikimedijan fondan projektad Vikipedii om Vikimedijan fondan projekt. Nece fond tegeb toižid-ki äikeližid projektoid: VikiVajehnik Erazvuiččed vajehnikad VikiAit Mediafailoiden keraduz VikiKirjišt Kirjad äjil kelil, elektronine kirjišt VikiGid Onlainmatknevondišt VikiCitatad Citatoiden keraduz MetaViki Vikimedian projektoiden koordinacii VikiUzištused Veresed uzištused erazvuiččiš purtkišpäi VikiPurde Dokumentad äjil kelil VikiErikod Biologižiden erikoiden keraduz VikiŠkol Interaktivine openduz Suomalaiž-ugrilaižed da samodižed Vikipedijad Enamba mi 100,000 kirjutust: Suomi (Suomen) • Magyar (Mad'jaran) • Eesti (Estin) Enamba mi 10,000 kirjutust: Кырык Мары (Mägimarin) • Олык Марий (Nitmarin) Enamba mi 5,000 kirjutust: Davvisámegiella (Pohjoižsaamen) • Vepsän • Võro (Virun) • Эрзянь (Erzän) • Коми (Komin) Enamba mi 3,000 kirjutust: Удмурт (Udmurtan) • Перем Коми (Permin komin) • Livvinkarjalan (Livvin) Enamba mi 1,000 kirjutust: Мокшань (Mokšan) Inkubatoras: Varšinaiskarjalan (Ičenaižkarjalan) • Līvõ (Livin) • Vađđa (Vodin) • Åarjelsaemien (Suvisaamen) •Juvlesábme (Lulesaamen) •Кӣллт Cāмь (Kildin-Saamen) • Ižoran • Saa´mekiill (Ter-Saamen) • Kväänin (Kvenan) • Meänkieli • Anarâškielâ (Inarisaamen) • Маньси/Моаньсь (Mansin) • Хӑнты (Hantin) • Ненэця’ (Nencan) • Ня’’ (Nganasanan) • Чумыль ӄумыт/Шӧльӄумыт (Sel'kupan) • Онай базаан (Encan)