Pälehtpol’

Tulgat tervhin!

Tulgat tervhin Vepsän Vikipedijaha, joudjaha enciklopedijaha, kudambad sab redaktiruida kaikuččele ristitule! Vepsänkel'žes Vikipedijas om 7066 kirjutust. Kaik kirjutused • Uded lehtpoled Sur'oigenduzkund / Embassy / Посольство Help for non-Veps speakers / Помощь участникам, не владеющим вепсским

Biografii Čomamahtod Geografii

Istorii Matematik Kund

Tedo   Tehnologii   Kaik kategorijad

Karjal (ven.: Карелия, Карьяла) vai Venäman Karjal, täuz' oficialine nimituz — Karjalan Tazovaldkund (venäkelel: Республика Карелия, ičenaižkarjalan kelel: Karjalan tašavalta, livvinkarjalan kelel: Karjalan tazavaldu, suomen kelel: Karjalan tasavalta), om Venälaižen Federacijan subjekt, Venäman üks' tazovaldkundoišpäi. Se mülüb Lodehližhe federaližhe ümbrikho. Karjalan Tazovaldkundal om röunoid Arhangel'skan agjanke päivnouzmal, Vologdan i Leningradan agjoidenke suvel, Suomenmanke päivlaskmal (798 km), Murmanskan agjanke pohjoižel. Karjalan pohjoižpäivnouzmaižed randad lainištab Jävaldmeren Vauged meri. Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Petroskoi. Eläjiden lugu om 622 484 ristitud (2018. vodel). Pind om 180 520 nellikkilometrad. Toižed hüväd kirjutused | lugeda enamba… Päivän foto Amerikaine Margaret Foster-tedonaine-himik (Margaret D. Foster, 4. keväz'ku 1895 — 5. kül'mku 1970) hänen laboratorijas. Tehtud Nacionaližel fotokompanijal originaline allekirjutez om Miss Margaret D. Foster, Uncle Sam's only woman chemist, Oct. 4/19 («Miss Margaret Foster, Sem-dädin üks'jäine tedonaine-himik, 4. reduku 1919») — voib olda, om värin vähäižel, no tarkas hän oli ezmäižen tedonaižen-himikan AÜV:oiden Geologižes radnikoičendas. Kacuhtada Ngerulmud om kaikiš penemb pälidn mail'mas 391 eläjanke? Istorižiš aigoiš händikahan areal oli kahtenz' pindan mödhe jäl'ges ristitun arealad imetaiživatoiden keskes Mal? Änine om kahtenz' järv pindan mödhe Evropas rindataden Ladogjärvhe? Nevondkundaližen Ühtištusen vägiak (uroh), vepsläine Anna Lisicina upsi ehtatades Süväres poikpoli? Päiväižen veduz om 99,866 % Päiväižen sisteman vedust? Karjalan Tazovaldkundan Rahvahaline teatr Petroskoiš om üks'jäine suomenkeline teatr Venämas? Pifagoran teoremal om 367 erazvuittušt todestamišt? Zubr om kaikiš järedamb da jügedamb imetaiživat Evropan kontinental da jäl'gmäine evropalaine mechärgan ezitai? Elias Lönnrot oli lekar'? Ezmäine fil'm kinematografan istorijas om ozutadud vl 1885? Nece om Vikipedii vepsän kelel Vepsän kelel pagištas Venämas — Karjalan Tazovaldkundas, Piteriš, Leningradan da Vologdan agjoiš. Vepsän kel' mülüb Baltijan meren suomalaižiden keliden gruppha. Sil ühthine literaturform da ičeze literatur oma olmas. Opetas vepsän kel't Piteriš — Venäman valdkundaližel pedagogižel universitetal (Pohjoižen rahvahiden institut) — da Petroskoiš — Petroskoin valdkundaližel universitetal. Opetas kel't mugažo Karjalan, Leningradan i Vologdan agjoiden školoiš. Informacii toižil kelil... / In other languages...

Sündnuded 2. kül'mku (1934) — Anatolii Petuhov, ezmäine professionaline vepsläine kirjutai. 12. kül'mku (1935) — Lüdmila Gurčenko, NSTÜ:n i Venäman aktris da pajatai. 25. kül'mku (1923) — Mauno Koivisto, Suomenman ühesanz' prezident (1982−1994). Völ: Kategorii:Sündnuded kül'mkus Kolnuded 1. kül'mku (2012) — Vladimir Pimenov, nevondkundaline i venämalaine etnograf da etnolog, specialist suomalaiž-ugrilaižes kul'turas. 11. kül'mku (1918) — Henri Ganter, jäl'gmäine pölistunu Ezmäižes mail'man voinas saldat. 20. kül'mku (1910) — Lev Tolstoi, mail'man tutab sur' venämalaine kirjutai da publicist. Völ: Kategorii:Kolnuded kül'mkus Kacuhtada  Matematižed, fizižed da naturaližed tedod Astronomii • Biologii • Ekologii • Fizik • Geologii • Himii • Kibernetik • Logik • Matematik • Meteorologii • Statistik • Naturaližed tedod  Socialižed tedod, istorii da geografii Antropologii • Arheologii • Ekonomik • Etnografii • Filosofii • Finansad • Fol'kloristik • Geografii • Istorii • Pedagogik • Politik • Psihologii • Sociologii  Tehnologii da ekonomik Maižanduz • Arhitektur • Elektronik • Elektrotehnik • Energetik • Informatik • Inženerii • Internet • Kartografii • Kirjištod • Kommunikacijad • Medicin • Ohjanduz • Sauvond • Sodatö • Tegimišt • Tehnologii • Torguind • Transport • Veterinarii  Čomamahtod Arhitektur • Čomamahtontedo • Fotografii • Karg • Kino • Literatur • Muzik • Pirdand • Skul'ptur • Teatr • TV  Kund Demografii • Emänduz da kodiižanduz • Hobbid • Jurisprudencii • Keled • Londusenkaičend • Mifologii • Ogerantegend • Openduz • Politik • Rahvahankul'tur • Religii • Socialine abu • Sociologii • Sport • Tervhuz • Turizm • TV  Vepsänma Vepsän keitand • Vepsän kel' • Vepsän kirjutajad • Vepsän küläd • Vepsän muzejad • Vepsläižed Päivän multimedia Openduzvideo Catan: Seafarers-laudvändos («Kolonizatorad: Merimehed»). Se om ližaduseks vn 1995 germanižen Catan-laudvändole («Kolonizatorad»). Laivad, kuldan löudmižsijad i merirazbainik (pirat) oma ližatud vändho. Videon hätkeližuz om 10 min 47 s, 5. semendku 2020, tegi Games Made Easy-kävutai, anglijan kelel. Kacuhtada

Vikipedii om Vikimedijan fondan projekt. Nece fond tegeb toižid-ki äikeližid projektoid: VikiVajehnik Erazvuiččed vajehnikad VikiAit Mediafailoiden keraduz VikiKirjišt Kirjad äjil kelil, elektronine kirjišt VikiGid Onlainmatknevondišt VikiCitatad Citatoiden keraduz MetaViki Vikimedian projektoiden koordinacii VikiUzištused Veresed uzištused erazvuiččiš purtkišpäi VikiPurde Dokumentad äjil kelil VikiErikod Biologižiden erikoiden keraduz VikiŠkol Interaktivine openduz Enamba mi 500,000 kirjutust: Suomi (Suomen) • Magyar (Mad'jaran) Enamba mi 200,000 kirjutust: Eesti (Estin) Enamba mi 10,000 kirjutust: Олык Марий (Nitmarin) • Кырык Мары (Mägimarin) Enamba mi 5,000 kirjutust: Davvisámegiella (Pohjoižsaamen) • Эрзянь (Erzän) • Vepsän • Мокшань (Mokšan) • Võro (Virun) • Anarâškielâ (Inarisaamen) • Удмурт (Udmurtan) • Коми (Komin) Enamba mi 3,000 kirjutust: Livvinkarjalan (Livvin) • Перем Коми (Permin komin) Inkubatoras: Varšinaiskarjalan (Ičenaižkarjalan) • Līvõ (Livin) • Åarjelsaemien (Suvisaamen) • Juvlesábme (Lulesaamen) • Кӣллт Cāмь (Kildin-Saamen) • Ižoran • Kväänin (Kvenan) • Meänkieli • Маньси/Моаньсь (Mansin) • Хӑнты (Hantin) • Ненэця’ (Nencan) • Чумыль ӄумыт/Шӧльӄумыт (Sel'kupan) • Онай базаан (Encan)