Mine sisu juurde

Padui

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Padua)
Padui
Padova
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Italii
Eläjiden lugu (2025) 207,694 ristitud
Pind 93,03 km²
PaduiPadova
Pämez' Serdžo Džordani
(kezaku 2017—,
Sergio Giordani)
Telefonkod +39-(0)49
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2
Lidnan kart (2014)

Padui (ital.: Padova [ˈpaːdova], latin.: Patavium) om lidn da kommun Italijan pohjoižpäivnouzmas, mülüb Venecijan agjaha.

Ezmäižed eländpunktad oliba olmas lidnan territorijal 11.-10. voz'sadaspäi edel meiden erad. Vspäi 226 EME Padui oli ühtnenu Riman tobmudehe. Vl 1405 Padui mülüi Venecijan Tazovaldkundha i kändihe sen openduzkeskuseks. 16. voz'sadan lidnuz om kaičenus hüvin, Rimalaižen imperijan amfiteatran seiniden jändused oma kaičenus.

Padui šingotase tegimištzonal kümne nellikkilometrad pindal, se om varatoittud portal i kahtel raudtestancijal, Evropan järed logistine keskuz. Sädas mugažo keramižid tegesid, kaluid porcellanaspäi i čomamahttekstilišpäi, muziksoitoid, juvelirižid tegesid.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan sijaduz valdkundas vn 2005 kartal

Lidn sijadase agjan keskuzpalan suves, Bakkil'jone-jogen (ital.: Bacchiglione 118 km pitte) i kanaliden randoil, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Brent-jogi (174 km, ital. Brenta) om lidnan pohjoižröunaks.

Matkad Venecijan lahthesai da Venecijhasai om kaks'kümne kilometrad päivnouzmha.

Padujan kundan rajonad i fartalad (2016)

Lidn jagase kudeks nomeruidud rajonaks (1..6).

Lidnan tobmuden pämez' om ital.: Sindaco di Padova, kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks. Edeližed lidnan pämehed oma Massimo Bitonči (Massimo Bitonci, kezaku 2014 — kül'mku 2016), Flavio Dzanonato (Flavio Zanonato, kezaku 1993 — kezaku 1999, kezaku 2004 — kezaku 2013).

Vl 2015 lidnan eläjiden lugu oli 211 208 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 234 678 eläjad vl 1981.

Vl 2006 90,7 % eläjid oliba italijalaižed, uskojiden enambuz — riman katolikad. Vodele 2016 kommunan toižiden rahvahiden pala oli 15,9 %, sündnundan ma (enamba 2,5 tuhad rist.): Romanii — 8,8 tuh., Moldov — 4,7 tuh., Nigerii — 2,6 tuh., Kitai — 2,5 tuhad.

Kundaline transport om avtobusad (40 maršrutad), tramvaid šinal (1 jono, 10 km), privatižed taksid. Elektroraudtejonod ühtenzoittas Venecijan aglomeracijan toižidenke lidnoidenke.