Mine sisu juurde

Pervoural'sk

Vikipedii-späi
Pervoural'sk
Первоуральск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2025) 110,999 ristitud
Pind 66 km²
Pervoural'skПервоуральск
Pämez' Igor' Kabec
(semendku 2018—)
Telefonkod +7−3439-xxx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)
Lidnan shematine kart (2004)

Pervoural'sk (ven.: Первоура́льск) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas. Se om agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Pervoural'sk-ümbrikon (edel 2025. vot — lidnümbrikon) administrativine keskuz da pala.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1732 kuti Vasil'jevsko-Šaitanskii-žilo (ven.: Васи́льевско-Шайта́нский посёлок) ühtennimiženno raudtegimenno, tegim radoi sijaližel kivendol. Vl 1920 pästaškanzihe Uralan ezmäižid raudtorvid, udesnimitihe žilod nügüdläižikš sen-žo voden sügüz'kul. Anttihe Pervoural'sk-žilole lidnan statusad vn 1933 20. päiväl kezakud. Vspäi 1963 Pervoural'sk alištub agjan tobmudele oikti.

Pervoural'sk šingotase sauvondmaterialiden järedoil tegimil (torved, leskusenvastaižed tegesed) i sömtegimištol (leibkombinat, maidtegim), mugažo pästtas hroman ühtnendoid i ühthekeitandan mašiništod, tegesid poliuretanaspäi i kaivuzmašiništod kivivalamižel.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Municipaližen Pervoural'sk-ümbrikon sijaduz agjas vn 2018 kartal

Lidn sijadase ümbrikon suvipäivnouzmas, Keskmäižen Uralan päivlaskmaižil pautkil, 283 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Se seižub Sur' Šaitank-jogen randoil (ven.: Большая Шайтанка, 17 km pitte), jogi sädab vezivaradint-«uitod» i lankteb Čusovai-jogehe oiktalpäi (Kamanjogen hurapol'ne bassein).

Matkad Jekaterinburgan röunhasai om koumekümne kilometrad päivnouzmha orhal, 34 km avtotedme vai raudtedme; keskuzpalhasai — 43 km orhal vai 47 km avtotedme. Lähembaine lidn om Revd ani suvhe.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 124 528 ristitud, lidnümbrikon viž kudendest, vn 2021 — 114 450 ristitud. Kaik 124 447 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 144 tuhad eläjid vll 1991−1993.

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 88,1 %, totarlaižed — 6,6 %, baškiralaižed — 1,7 %, toižed rahvahad — 3,6 %.

Ortodoksižen hristanuskondan viž jumalanpertid[1] oma saudud lidnas, mugažo Jumalannägundan päjumalanpert' om sauvomas vspäi 2015. Islaman «Sabr»-pämečet' om avaitud vl 2004.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma kahesa päivkodid (nomer 3 (päivkodid-filialad 21, 29, 32..34, 50), nomer 5 (päivkodid-filialad 10 i 36), nomer 9 (filialad 1, 8, 11, 13, 14, 28), nomer 12 (filialad 18, 44, 45, 48, 59, 63, 65,77), nomer 26 (filialad 27, 54, 64, 69), nomer 37 (filialad 16, 49, 55, 84), nomer 39 (filialad 15, 20, 20, 25, 43, 95), nomer 70 (filialad 38, 41, 42, 46, 47, 57, 60)), augotižškol-päivkodi nomer 14, nell'toštkümne keskškolad (nomer 1..7, 9..12, 15, 20, 28), licei nomer 21 (kaks' adresad), škol nomer 32, lapsiden da norišton šingotesen keskuz, ližaopendusen keskuz, kaks' sportškolad (muite i Jevrazija «Evrazii»).

Pervoural'skan politehnikum[2] i metallurgine kolledž[3] oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

  1. Pervoural'skan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Pervoural'skan politehnikuman sait (pervo-ppt.ru). (ven.)
  3. Pervoural'skan metallurgižen kolledžan sait (pmk-online.ru). (ven.)


Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur