Pharaoh

Vikipedii-späi

«Pharaoh» (Faraon) om kaks'märaine kompjutervänd, lidnansauvomižsimulätor. Pästtud vn 1999 redukun 29. päiväl. Sen tegii — «Impression Games»-kompanii. Vändon aigtegod mändas Amuižes Egiptas.

Vändon ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Berlinalaižen Egiptan muzejan nägu, 1862 voz'. Nece kuva kävutase vändon kuvatuses

«Pharaoh» om istorine, ekonomine i lidnansauvomižstrategii realižen aigan. Istorižikš vänd sättub kogonaz Egiptan šingotamižen etapoile kut valdkund periodas vlpäi 3200 edel m.e. i vhesai 1382 m.e.. Žanroiden ühtnend sel'gitab avaran kumardelijoiden rengazkundan erazvuiččiš igiš.

Vänd zavodiše penen külän sädandaspäi Nilan randal. Ezmäižen missijan met — jotta i sötta ristittuid. Jäl'ghine etap om maižanduzstrukturan sädand, sid' — kaikiš tarbhaižembiden kaluiden (sömän, kanghan, astjoiden) tehmine. Eskai pidab organiziruida valkundmaksoiden keradand i torguind toižiden žiloidenke. Kaikuččes missijas ohjandajan lugutegoiden kehkruz sureneb, ristituiden tarbhaičendad kazdas, metod jügetas. Hilläšti azj mäneb lidnan kaičendan organizacijahasai, sur'kuluiden sauvusiden sauvomižhesai i Faraonan specialižiden käsköiden upravindhasai.

Vänd jagase kampanijoikš, kudambad kogotas 38 missijaspäi. Cleopatra oficialižes ližas oma 15 missijad ližaks. Vändai voib ohjastada valdkund realižiden ristituiden nimespäi: Tutanhamon, Ramzes II i Kleopatra.

Toižed vändod[vajehta | vajehtada tekst]

Edelenze Sierra Studio pästi Zeus: Master of Olympus vändon, a edelpäi — Caesar vändoiden serijan. Neniš vändoiš aigtegod mändas Amuižes Grecijas i Amuižes Rimas. Sen-žo aigan šingotihe geimplei-ki — ninga Caesar:iš ei olend mugošt tarbhašt elementad kut Roadblock (tugeduz teil), kudamb toižeti kardinaližešti lidnan zonoiden planiruindad, ei olend voimust reguliruida aitoiden i varaaitoiden täutmišt erižiden pozicijoiden mödhe i m.e. Zeus: Master of Olympus erineb äjal Sierra Studio kompanijan edeližiš vändoišpäi — hiišpäi hajeziba fortad (nügüd' armii formiruiše kerdalaz ristitištospäi), eländzonad jagase kahteks tipaks — järgeližeks i elitižeks, vändoišpäi hajeziba lidnalaižed eläjad (radajad oma sättujad kaiktä eländkodiden korvas), om äi toižid toižetusid-ki. Sikš voib sanuda, miše Pharaoh:an geimplei om lähemb Caesar:hesai, mi Zeus:hasai.

Vizualine kuvatuz[vajehta | vajehtada tekst]

Vändon pirdajad kävutiba elegantižen «egiptalaižen» stilin fonpirdandkuviš dialogoiden al, kudambad voib rindatada, ozutesikš, «Egiptan zalan» kuvatusenke Egiptan muzejas Berlinas.

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]