Plutonii

Puhtaz plutonii

94	2 8 24 32 18 8 2
Pu 244,0642
Plutonii

Plutonijan spektran nägui pala

Plutonii (Pu — plutonium latinan kelel) om 94nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).

Ühthine ümbrikirjutand

Ei ole plutonijad londuses suriš lugumäriš, vaiše jäl'ged. Se om ratud transuranine element. Amerikalaižed himikad Edvin Mattison Makmillan i Filipp Hauge Abel'son saiba puhtast plutonijad ezmäižen kerdan vl 1940. Element om nimitadud penen Pluton-planetan mödhe uranan i neptunijan kartte.

Plutonii da sen ühtnendad oma toksižed!

Fizižed ičendad

Plutonii om jüžmak räbed radioaktivine hobedaižvauged metall. Kuz' allotropišt modifikacijad +100..+500 C° lämuziden keskustal telustadas metallan ümbriradmižele, seičemenz' om olmas surel painudel. α- i β-plutonijan kristalline segluz om monotilgunvuitte, γ-Pu — ortorombine, δ-Pu i ε-Pu — kubine, δ'-Pu — tetragonaline. Neniden fazsirdusiden aigan ninevuz vajehtase 15,92 (δ-form) ..19,86 (α-form) g/sm³ röunoiš.

Atommass — 244,0642. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 19,816 g/sm³. Suladandlämuz — 912,5 K (639,4 C°). Kehundlämuz — 3505 K (3228 C°).

Nügüd' tetas necen elementan 20 izotopad 228..247 atommassanke, i niiden 7 izomärad. Kaikiš hätkemb om plutonii-244 80,8 mln vozid pol'čihodamižen pordonke, se om enamba voz'sadad völ koumel izotopal: ²⁴²Pu (T_½=373 tuhad vozid), ²³⁹Pu (24 110 vot) i ²⁴⁰Pu (6500 vot).

Himižed ičendad

Muigotandan aigan ližadub mülün 70% i voib mureta konteinerad. Katase gidridan kerthel, sikš kaitas metallad inertižes atmosferas (päiči argonas, oz., azotan atmosferas). Gidrid i Pu₂O₃-hapanduz ičevirizudas il'mas honuzližel lämudel. Metall palab il'mas huldutamižen jäl'ghe. Muigotandmärad: +7..+1, tobjimalaz +4.

Kävutand

Plutonii kävutadas atomenergetikas poltuseks (PuO₂-hapanduz) i atomazegid tehtes (kritine mass — 11 kg, ²³⁹Pu). Pästtas elektrobatarejoid kosmosan i kardiostimulätoriden täht. Ottas kävutamižhe ühthesuladusikš ümbärdamha puhthan plutonijan allotropijan vajehtusid. Sadas sišpäi transplutonižid elementoid tedoidusen täht.

Kaik plutonii tehtas atomreaktoriš. Metallan 1 gramm maksoi 4 tuhad US$ vl 2010. Sadas uranaspäi kümnikoid tonnoid vodes, mail'man varad oliba 1239 tonnad vl 2003.

Irdkosketused

• Plutonii webelements.com-saital. (angl.)
• Kirjutuz plutonijas Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)