Plutonii

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Puhtaz plutonii.
94
2
8
24
32
18
8
2
Pu
244,0642
Plutonii
Plutonijan spektran nägui pala.

Plutonii (Puplutonium latinan kelel) om 94nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).

Ei ole plutonijad londuses suriš lugumäriš, vaiše jäl'ged. Se om ratud transuranine element. Amerikalaižed himikad Edvin Mattison Makmillan i Filipp Hauge Abel'son saiba puhtast plutonijad ezmäižen kerdan vl 1940. Element om nimitadud penen Pluton-planetan mödhe uranan i neptunijan kartte.

Plutonii da sen ühtnendad oma toksižed!

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Plutonii om jüžmak räbed radioaktivine hobedaižvauged metall. Kuz' allotropišt modifikacijad +100..+500 C° lämuziden keskustal telustadas metallan ümbriradmižele, seičemenz' om olmas surel painudel. α- i β-plutonijan kristalline segluz om monotilgunvuitte, γ-Pu — ortorombine, δ-Pu i ε-Pu — kubine, δ'-Pu — tetragonaline. Neniden fazsirdusiden aigan ninevuz vajehtase 15,92 (δ-form) ..19,86 (α-form) g/sm³ röunoiš.

Atommass — 244,0642. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 19,816 g/sm³. Suladandlämuz — 912,5 K (639,4 C°). Kehundlämuz — 3505 K (3228 C°).

Nügüd' tetas necen elementan 20 izotopad 228..247 atommassanke, i niiden 7 izomärad. Kaikiš hätkemb om plutonii-244 80,8 mln vozid pol'čihodamižen pordonke, se om enamba voz'sadad völ koumel izotopal: 242Pu (T½=373 tuhad vozid), 239Pu (24 110 vot) i 240Pu (6500 vot).

Himižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Muigotandan aigan ližadub mülün 70% i voib mureta konteinerad. Katase gidridan kerthel, sikš kaitas metallad inertižes atmosferas (päiči argonas, oz., azotan atmosferas). Gidrid i Pu2O3-hapanduz ičevirizudas il'mas honuzližel lämudel. Metall palab il'mas huldutamižen jäl'ghe. Muigotandmärad: +7..+1, tobjimalaz +4.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Plutonii kävutadas atomenergetikas poltuseks (PuO2-hapanduz) i atomazegid tehtes (kritine mass — 11 kg, 239Pu). Pästtas elektrobatarejoid kosmosan i kardiostimulätoriden täht. Ottas kävutamižhe ühthesuladusikš ümbärdamha puhthan plutonijan allotropijan vajehtusid. Sadas sišpäi transplutonižid elementoid tedoidusen täht.

Kaik plutonii tehtas atomreaktoriš. Metallan 1 gramm maksoi 4 tuhad US$ vl 2010. Sadas uranaspäi kümnikoid tonnoid vodes, mail'man varad oliba 1239 tonnad vl 2003.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]