Pol'šanma

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Pol'šanman Tazovaldkund
Rzeczpospolita Polska
 Flag
Flag of Poland.svg
 Valdkundznam
Herb Polski.svg
Pälidn Varšav
Eläjiden lugu (2014) 38 483 957[1] ristitud
Pind 312,685[2] km²
Pol'šanman TazovaldkundRzeczpospolita Polska
Kel' pol'šan
Valdkundan pämez' Bronislav Komorovski
Päministr Eva Kopač
Religii hristanuskond
Valüt pol'šan zlotii (PLN)
Internet-domen .pl[3]
Telefonkod +48
Aigvö tal'vel UTC+1
kezal UTC+2

Pol'šanma (pol'šan kelel: Polska), täuz' oficialine nimi — Pol'šanman Tazovaldkund (pol'š.: Rzeczpospolita Polska), om valdkund Evropan keskuses. Pälidn da kaikiš järedamb lidn om Varšav.

Vspäi 1999 valdkund om PAKO:n ühtnijaks, vspäi 2004 om :n ühtnijaks.

Pol'šanman pind om 312 685 km² (ühesanz' sija Evropas). Vl 2014 eläjiden lugu oli 38,5 millionad ristitud (koumanz'kümnenz' koumanz' sija Mal).

Istorii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Ezmäižen Pol'šan valdkundan alusenpanendan dat om 966 voz', konz pol'šanmaine Meško I-ruhtinaz sai hristanuskondad. Vodelpäi 1025 Pol'šanma om kunigahuz, a vodel 1569 se ühtni Surenke Litvanman ruhtinazkundanke. Vodel 1795 Pol'šanma jagadihe paloihe, kudambad tegihe Prussijan, Avstrijan da Venäman territorijoikš. Vodel 1807 Napoleon udessünduti Pol'šan valdkundan — Varšavan gercogkund. Vodel 1815 Venan kongressan pätandoiden mödhe sen suremb pala tegihe möst Venälaižen Imperijan palaks. Pol'šanma sai ripmatomut vodel 1918 Ezmäižen Mail'man sodan jäl'ghe, no vodel 1939 Nevondkundaline Ühtištuz da Nacistine Saksanma okkupiruiba ühtmudel Pol'šanman.

Toižen Mail'man sodan jäl'ghe Pol'šanma ičeze uziš röunoiš udessünduihe kut «socialistine» valdkund (Pol'šan Rahvahaline Tazovaldkund). Vodel 1989 vajehtused politižes da ekonomižes sistemiš tegihe Pol'šanman demoktatižeks valdkundaks. Vodes 2004 semendkun 1 päiväspäi Pol'šanma om Evropan Ühtištusen ühtnijaks. Vl 2010 sulakun 10. päiväl prezidentižen Tu-154:n lendimen katastrof ozaižihe Smolenskas. Siloi koliba Pol'šan Leh Kačin'skii-prezident, toižed tetabad politikanmehed.

Jäl'gmäine Pol'šanman Konstitucii[4][5] oli vahvištadud parlamental vl 1997 sulakun 2. päiväl da kaiken rahvahan referendumal sil-žo vodel semendkun 25. päiväl. Se tuli väghe vl 1997 redukun 17. päiväl.

Geografijan andmused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Pol'šanman topografine kart.

Valdkundan pohjoižed randad lainištab Baltijan meri. Randanpird — 440 km.

Pol'šanmal oma mavaldkundröunad Venämanke (röunan pird — 210 km, Kaliningradan agjanke) da Litvanmanke (104 km) pohjoižpäivnouzmas, Vaugedvenämanke päivnouzmas (418 km), Ukrainanke suvipäivnouzmas (535 km), Slovakijanke suves (541 km), Čehanmanke suvipäivlaskmas (796 km) da Saksanmanke päivlaskmas (467 km). Ühthine röunoiden piduz kuivmadme om 3071 km. Valdkundal oma mugažo merivaldkundröunad Danijanke da Ročinmanke.

Kaikiš korktemb čokkoim om Risi-mägi (2499 m) Tatrid-mägiš valdkundan suvipäivlaskmas.

Londuseližed pävarad oma kivihil', bur hil', londuseline gaz, vas'k, hahktin, kaliisol, rik, hobed; toižed varad — jartal', keitandsol, mec (26% territorijad), mahuz.

Politine sistem[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Pol'šanman parlamentan pert' Varšavas.

Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks. Prezident paneb erasid Suiman ezipartijan ühtnijoid da sen liderad ohjastusen (pol'š.: Rada Ministrów w Polsce) ministrikš da päministraks.

Parlament (pol'š.: Zgromadzenie Narodowe) om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (pol'š.: Senat Rzeczypospolitej Polskiej) 100 ühtnijanke. Alakodi om Suim (pol'š.: Sejm) 460 ühtnijanke. Kaik rahvaz änestab kandidatoid parlamentha kerdan nelläs vodes.

Järgvaličendad parlamentha oliba vl 2011 redukun 9. päiväl. Valitihe prezidentad järgkerdan vl 2015 semendkus kahtel tural (10. da 24. päivil). Uz' valitud Andžei Duda-prezident tuleškandeb radho vs 2015 elokun 6. päiväspäi (sai 51,55%). Nügüdläine päministr om Eva Kopač vs 2014 sügüz'kun 22. päivspäi.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

   Kacu kirjutuz: Pol'šanman administrativiž-territorialine jagand.

Pol'šanman Tazovaldkund alajagase 16 sodaveikundha (vojevodstv:aha), kudambad alajagase povätihe (ujezd:oihe) da volostihe (gmin:oihe).

Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Pol'šanmas elädas pol'šalaižed.

Toižed sured lidnad (enamba 300 tuh. ristitud vl 2011, surembaspäi penembha): Krakov, Lodz', Vroclav, Poznan', Gdan'sk, Ščecin, Bidgošč, Lüblin, Katovice. Kaik om 39 lidnad enamba mi 100 tuh. eläjidenke. Vl 2015 ühthemänho om 915 lidnad valdkundas.

Rahvahanižanduz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Pol'šanman päeksport om avtod, jüguavtod da niiden varapalad (12%), elektromašiništ da koditehnik (läz 12%); toine eksport — mebel' da transportištmed (5%), vas'ktegesed (4%), zelläd (3%), putegesed da tualetbumag (2%), kivihil' (2%), kivivoi (1%), hobed (1%), šinad (1%).

Galerei[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  1. Główny Urząd Statystyczny. Baza Demografia. Ludność Polski. Stan na 30.06.2014. — Demografia.stat.gov.pl. (pol'š.)
  2. Pol'šanman pind. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
  3. Mugažo .eu kuti :n ühtnii.
  4. Pol'šanman Konstitucijan tekst (1997). — Sejm.gov.pl. (ven.)
  5. Pol'šanman Konstitucijan tekst (1997) Vikipurtkiš. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]


Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Makedonii | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.