Ramenskoje
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2024) | 113,897 ristitud |
| Pind | 59,46 km² |
| Telefonkod | +7−496−46x-xx-xx, +7−496−47x-xx-xx |
| Avtokod | 50, 90, 150, 190, 750 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Ramenskoje (ven.: Ра́менское) om Venäman lidn Moskvan agjan keskuzpalan suvipäivnouzmas. Se om agjan 14nz' lidn eläjiden lugun mödhe, Ramenskojen municipaližen ümbrikon (edel 2025. vot — Ramenskojen lidnümbrikon, edel vn 2019 semendkud — rajonan) administrativižeks keskuseks da palaks.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Ramenje-tahond («mecanröun» venän kelespäi) mainitase vl 1328 Ivan Kalita-ruhtinasen kirjeižes. Eländpunktan aluz om pandud 1770-nzil vozil kuti Novo-Troickoje, sid' Troickoje-Ramenskoje, möhemba nimitihe nügüdläižikš. Šingotihe tekstilin fabrikal vspäi 1831 (vspäi 2007 kaik enččed cehad oma anttud kortomha). Kätihe žilod makundan keskuseks vl 1924, se sai lidnan statusad vn 1926 15. päiväl keväz'kud.
Ramenskoje šingotase elektrotehnižel tegimel, ladimensauvomižen kahtel tegimel, mehanižel tegimel, perlitan tegimel, sömtegimištol (maidtegim, lihakombinat, sömkombinat, kiruhkeitosiden tegim), kosmetikan edheotandoil.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase municipaližen ümbrikon pohjoižpalas, Moskvanjogen hural randpolel, 125 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om kaks'kümne kahesa kilometrad päivlaskmha-lodeheze. Lähembaine lidn om Žukovskii ani päivlaskmha da lodeheze sen aerodromanke.
Ramenskoje-raudtestancii radab vspäi 1862 «Moskv (Kazanin päraudtestancii) — Räzan'»-keskustal. Toižed oma koume platformad: 42. km, Fabričnai, Ippodrom.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 1939 lidnan ristitišt oli 28 405 eläjad, vl 1959 — 46 465 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 96 317 ristitud, rajonan (nüg. ümbrik) kaks' videndest, vn 2021 — 114 537 ristitud. Kaik 112 989 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 121 908 eläjad vl 2020. Lidnan eläjiden lugu ületi 100 tuhad vl 2013.
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 91,4 %, ukrainalaižed — 1,4 %, uzbekad — 1,4 %, armenijalaižed — 1,3 %, toižed rahvahad — 4,5 %.
Ortodoksižen hristanuskondan kuz' pühäpertid[1] oma kaičenus i saudud lidnas: Eläban Eziauguižen Stroican päjumalanpert' (sätihe vll 1852−1889), koume jumalanpertid i kaks' časounäd. Niiden ližaks üks' časoun' ei ole kaičenus.
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškolad (nomer 1, 4..6, 8, 9, 19, 21, 35), kaks' gimnazijad (muite i nomer 2), ehtal'ne škol.
Ramenskojen kolledž[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Ümbrikon tobmuden sauvuz, 31. tal'vku 2024
- Eläban Eziauguižen Stroican päjumalanpert', vn 2011 nägu
- Torguindkeskuz päraudtestancijanno (2008)
- «Borisoglebskii»-sportpert'kulu (2009)
- Ramenskoje-raudtestancii vl 2008
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Ramenskoje Vikiaitas |
| Moskvan agjan lidnad | ||
| Aprelevk | Balaših | Beloozörskii | Bronnici | Čehov | Černogolovk | Dedovsk | Dmitrov | Dolgoprudnii | Domodedovo | Drezn | Dzeržinskii | Dubn | Elektrogorsk | Elektrostal' | Elektrougli | Fräzino | Golicino | Himki | Hot'kovo | Istr | Ivantejevk | Jahrom | Jegor'jevsk | Kašir | Klin | Kolomn | Korolöv | Kotel'niki | Krasnoarmeisk | Krasnogorsk | Krasnozavodsk | Krasnoznamensk | Kubink | Kurovskoje | Likino-Dulövo | Litkarino | Lobn' | Losino-Petrovskii | Luhovici | Lüberci | Mitišči | Možaisk | Naro-Fominsk | Noginsk | Odincovo | Orehovo-Zujevo | Ozöri | Pavlovskii Posad | Peresvet | Podol'sk | Protvino | Puščino | Puškino | Ramenskoje | Reutov | Rošal' | Ruz | Sergijev Posad | Serpuhov | Solnečnogorsk | Stupino | Šatur | Ščolkovo | Zaraisk | Zvenigorod | Žukovskii | Taldom | Vanh Kupavn | Verei | Vidnoje | Visokovsk | Volokolamsk | Voskresensk | ||
