Mine sisu juurde

Roz

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Rosa)
Roz
Roz
Benks-emändan roz (Rosa banksiae) änikoičendan aigan
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Kaksidülehtesižed (Dicotyledones)
Kund: Rozänikoižed (Rosales)
Sugukund: Rozanvuiččed (Rosaceae)
Heim: Roz
Latinankel'ne nimi
Rósa L., 1753


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 24807
NCBI 3764

Roz (latin.: Rosa) om levitadud penzhiden, pezhaižiden i lianiden heim, kogoneb 400..500 erikospäi. Mülüb Rozanvuiččed-sugukundha. Om sätud enamba mi kümned tuhad sadrozan sortuid heimon erikoiden alusel.

Heimon erikod kazdas Evropan i Pohjoižamerikan äjiš tahondoiš, Azijas päiči räkiš maiš, Afrikan pohjoižes i suves. Erikoiden kaikiš suremb erazvuiččend om olmas subtropižes vös i mägitahondoiš. Venäman territorijal kazdas 48..100 londuseližen rozan erikod, niišpäi äjad oma endemikoikš. Semendkun roz (Rosa majalis) om heimon tipine erik i kaikiš enamba levitadud Venämas.

Roz om introduciruidud Avstralijha i Udhe Zelandijha. Lugetas mecerikoid rujoheinäks i travidas Udes Zelandijas.

Ümbrikirjutand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Kazmuz oleleb igähižvihand (tahondoiš tal'varvoimižita) vai lanksijanke lehthištonke tal'veks. Seikh om püštoiged vai ujelii, sen korktuz voib olda 15..25 santimetraspäi kahesha..kümnehe metrhasai. Lianan form om kaikiš amuižemb heimos. Heinäsižed formad Pohjoižamerikas — kaikiš norembad, niiden seikhed kuidas tal'veks. Jurišt om värtmenvuitte, eläb 8..13 vot, ličese erasti vižmetrižele süvüdele, no 15..40 sm süvütte päpaloin. Äjad erikod äikerdoitas vegetativižikš i sätas žomid severz'-se metrid diametral. Rozan erikoiden järgeline igä om 30..50 vot, no erased-se kazmused elädas sadad vozid žomikš i puikš.

Plod om äipähkmut, rusttan, ruskedpakuižen vai mustan mujun, 1..1,5 sm surtte. Roz andab ploduid igän koumel vodel, erasti kahtel. Ploduiden enamba kaiked oleskeleb nelländel-kudendel vodel i kerdan koumes-vides vodes.

Valitud erikod

[vajehta | vajehtada lähtetekst]