Saksanma

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Saksanman Federativine Tazovaldkund
Bundesrepublik Deutschland
 Flag
Flag of Germany.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Germany.svg
Pälidn Berlin
Eläjiden lugu (2014) 80 996 685[1] ristitud
Pind 357 022 km²
Saksanman Federativine TazovaldkundBundesrepublik Deutschland
Kel' saksan (germanijan)
Valdkundan pämez' Frank-Val'ter Štainmaier
Päministr Angela Merkel'
Religii hristanuskond, ateizm
Valüt evro (€) (EUR)[2]
Internet-domen .de[3]
Telefonkod +49
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Saksanma vai Germanii (saks.: Deutschland, vepsän transkripcii «Doičland»), täuz' oficialine nimituz — Saksanman Federativine Tazovaldkund (saksan kelel: Bundesrepublik Deutschland), om valdkund Evropan päivlaskmas, Pohjoižen da Baltijan meriden randištoidenke. Federacijan pälidn da kaikiš suremb lidn om Berlin. Federaližen ohjastusen ministrusiden da agentusiden pala sijadase vanhas Bonn-pälidnas.

Ristitišton lugun mödhe valdkund om kaikiš suremb Päivlaskmaižes Evropas da otab 16:nden sijan mail'mas.

Vspäi 1955 om PAKO:n ühtnijaks (päivlaskmaine pala), vspäi 1958 om üks' EÜ:n alusenpanijaks da sen ühtnijaks (mugažo päivlaskmaine pala).

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Päivlaskmaižed da päivnouzmaižed Saksanman palad ühtniba vl 1990 redukun 3. päiväl.

Jäl'gmäine Konstitucii[4] (saks.: Grundgesetz «Päkäskuz», GG) tuli väghe vl 1949 semendkun 23. päiväl päivlaskmaižiš federacijanmaiš, vl 1957 — Saaras, vl 1990 — Berlinas da päivnouzmaižiš federacijanmaiš.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Saksanman reljefan kart.

Saksanmal om mavaldkundröunoid Pol'šanmanke (piduz — 467 km) da Čehanmanke (704 km pitte) päivnouzmaižes, Avstrijanke (801 km) da Šveicarijanke (348 km) suves, Francijanke suvipäivlaskmas (418 km), Lüksemburganke (128 km), Bel'gijanke (133 km) da Alamaidenke (575 km) päivlaskmas, Danijanke pohjoižes (140 km). Ühthine röunoiden piduz — 3714 km. Pohjoižen da Baltijan meriden randanpird om 2389 km.

Londuseližed pävarad oma kivihil', bur hil', londuseline gaz, raudkivend, vas'k, nikel', uran; toižed varad — potaš, keitandsol, sauvondmaterialad, mecad, mustma.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Reihstag om Saksanman federaližen parlamentan (Bundestag:an) pert' Berlinas.

Saksanma om federativine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident. Keratas Federališt Suimad (Federaližen Parlamentan da federacijanmaiden ezitajad oma ühteverzin sigä) valičemha händast videks vodeks, kahtenden strokun om voimuz. Federaližen ohjastusen pämez' om federaline kancler, prezident paneb händast radsijha.

Federaline käskusenandai tobmuz om kaks'palaine. Üks' pala om üks'kodine Federaline Parlament (saks.: Bundestag), kaik rahvaz valičeb sen 631 ühtnijad nelläks vodeks. Federacijanmaiden suimad valitas ičeze 69 ezitajad Federaližhe Nevondkundha (saks.: Bundesrat), sen ühtnijad ei antkoi pästta hubatajid käskusid erižiden maiden täht.

Nügüdläine prezident om Frank-Val'ter Štainmaier vs 2017 keväz'kun 19. päiväspäi. Järgvaličendad Bundestag:ha oliba vl 2017 sügüz'kun 24. päiväl.

Valdkundan Prezidentiden nimikirjutez:

1 Teodor Hoiss (1884–1963) FDP 1949–1959
2 Hainrih Lübke (1894–1972) CDU 1959–1969
3 Gustav Hainemann (1899–1976) SPD 1969–1974
4 Val'ter Šel' (1919–2016) FDP 1974–1979
5 Karl Karstens (1914–1992) CDU 1979–1984
6 Rihard fon Vaiczeker (1920–2015) CDU 1984–1994
7 Roman Hercog (1934–2017) CDU 1994–1999
8 Johannes Rau (1931–2006) SPD 1999–2004
9 Horst Köler (* 1943) CDU 2004–2010
10 Kristjan Vul'ff (* 1959) CDU 2010–2012
11 Joahim Gauk (* 1940) partijatoi 2012–2017
12 Frank-Val'ter Štainmaier (* 1956) SPD 2017–

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Saksanman administrativiž-territorialine jagand.

Saksanma jagase 16 federacijanmaha (saks.: Bundesland vai muite Land). Vl 2009 ned alajagasoiš 403 ümbrikho (saks.: Kreise), sidä kesken 102 lidnümbrikho da 301 küläümbrikho.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Saksanmas elädas saksalaižed.

Toižed sured lidnad (enamba 600 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Gamburg, Münhen, Köl'n, Frankfurt Mainal, Štuttgart.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2012 Saksanman päeksport oli mašiništonsauvomižen produkcii (läz 25%, sidä kesken erazvuiččed likutimed 4%), avtod (11%), toižed likkuimed da niiden palad (11%); toine eksport oli zelläd (4%), kuld (1%), kivivoi (1%).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Saksanman ristitišton endustuz vl 2014 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Edel 2002 vot — saksan mark.
  3. Mugažo .eu kuti :n ühtnii.
  4. Saksanman Konstitucijan tekst vl 1991. — 1000dokumente.de. (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Saksanman federacijanmad da niiden administrativižed keskused
Alasaksonii (Gannover) | Baden Vürtemberg (Štuttgart) | Bavarii (Münhen) | Berlin | Brandenburg (Potsdam) | Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn (Bremen) | Joudjaline da Ganzejan Gamburg-lidn | Gessen (Visbaden) | Meklenburg da Ezine Pomeranii (Šverin) | Pohjoine Rein da Vestfalii (Düssel'dorf) | Reinland Pfal'c (Mainc) | Saar (Saarbrükken) | Saksonii (Drezden) | Saksonii Anhal't (Magdeburg) | Šlezvig Gol'štein (Kil') | Türingii (Erfurt)


Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Makedonii | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.