Sal'sk

Sal'sk
Сальск
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2021)	57,937 ristitud
Pind	43,88 km²
Pämez'	Vladimir Semetuhin; (eloku 2016—)
Telefonkod	+7−86 372-xx-xxx
Avtokod	61, 161
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Sal'sk (ven.: Сальск) om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Rostovan agjan suves. Se om Sal'skan rajonan administrativižeks keskuseks da palaks.

Istorii

Ezmäižen eländpunktan aluz oli pandud vl 1812 kuti Judičev-futor, vspäi 1849 — Voroncovskoje-žilo, nimitihe Voroncovsko-Nikolajevskoje-žiloks 20. voz'sadan augotišespäi, se oli makundan keskuseks. Vl 1899 saudihe «Tihoreck — Caricin»-raudtejonod Torgovai-stancijanke žilonno. Vl 1916 raudtejono ühtenzoiti stancijad Bataiskanke, i stancii kändihe raudtesol'meks. Torgovii-žilo stancijanke sai lidnan statusad vl 1926, sil-žo aigal udesnimitihe nügüdläižikš i sirtihe ümbrikon (ende makund) keskust lidnha, vspäi 1930 Sal'skan rajonan keskuz. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil (31.07.1942 — 22.01.1943). Ühtištadihe Voroncovsko-Nikolajevskoje-žilod lidnanke vn 1957 kezakuspäi, Kapustino-žilod lendimportanke vspäi 1962.

Sal'sk šingotase tagondpressmašiništon tegimel, sauvondmaterialiden pästandal (savič, trotuarapakut), sömtegimištol (leibänkombinat, maidon edheotand), raudten edheotandoil, kivivoin i londuseližen gazan kompressorstancijoil, mugažo mebel'fabrik, kombisötken tegim, kaks' tipografijad i bumagšauguiden tegim ratas lidnas, järed kivivointerminal.

Geografijan andmused

Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Keskmäine Jegorlik-jogen oiktal randal tobjimalaz (ven.: Средний Егорлык 129 km pitte, Donan hurapol'ne bassein), 29 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Voroncovo-Nikolajevskoje-vezivaradim om jogel lidnan röunoiš.

Matkad Rostovhasai Donal om 163 km päivlaskmha-lodeheze orhal, 188 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Proletarsk kaks'kümnes ühesas kilometras pohjoižpäivnouzmha orhal, 32 km avtotedme vai raudtedme, i Gorodovikovsk (Kalmikii) 53 km suvipäivnouzmha orhal vai 60 km avtotedme.

Tobmuz

Sal'sk om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 61 316 ristitud, rajonan viž ühesandest, vn 2021 — 57 937 ristitud. Kaik 58 179 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 61..64 tuhad eläjad vll 1986−2011 (64 700 rist. vl 1998).

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 92,7 %, turkad — 1,6 %, armenijalaižed — 1,3 %, ukrainalaižed — 1,1 %, toižed rahvahad — 3,3 %.

Ortodoksižen hristanuskondan viž pühäpertid^[1] oma kaičenus i saudud lidnas: Phh. Kirillan i Mefodijan päjumalanpert' (saudihe vll 2007−2011), kaks' jumalanpertid, kaks' časounäd. Baptizman «Toižetamine»-kund om registriruidud. Islaman loičendpert' om avaitud.

Openduz

Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškolad.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Sal'skan industrialine tehnikum^[2], Sal'skan medicinine tehnikum^[3], Sal'skan ekonomikan da oiktusen tehnikum^[4], Sal'skan kozakišton kadetine proflicei.

Galerei

Lidnan ohjastusen pert' (2017)
Phh. Kirillan i Mefodijan päjumalanpert' Jubilejan torgul, vn 2017 nägu
Bumagšauguiden tegim vl 2017
Sal'skan industrialine tehnikum (vn 2017 olend)
Kul'turkeskuz vl 2017

Homaičendad

Irdkosketused

Lidnan tobmuden aluzkundoiden sait (adm-salsk.ru) (ven.)

Sal'sk Vikiaitas

	Rostovan agjan lidnad
	Aksai \| Azov \| Bataisk \| Cimlänsk \| Doneck \| Gukovo \| Kamensk Šahtil \| Konstantinovsk \| Millerovo \| Morozovsk \| Novočerkassk \| Novošahtinsk \| Proletarsk \| Rostov Donal \| Rusked Sulin \| Sal'sk \| Semikarakorsk \| Šahti \| Zernograd \| Zverevo \| Taganrog \| Vauged Kalitv \| Volgodonsk

[1] Sal'skan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[2] Sal'skan industrialižen tehnikuman sait (sit-salsk.ru). (ven.)

[3] Sal'skan medicinižen tehnikuman sait (medsalsk.ru). (ven.)

[4] Sal'skan ekonomikan da oiktusen tehnikuman sait (salsk-sept.ru). (ven.)

[1]

[2]

[3]

[4]