Samar
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2024) | 1,158,952 ristitud |
| Pind | 541,38 km² |
| Pämez' | Jelena Lapuškina (tal'vku 2017—) |
| Telefonkod | +7−846-xxx-xxxx |
| Avtokod | 63, 163 |
| Aigvö | UTC+4 (MSK+1) |

Samar (ven.: Сама́ра) om millionerlidn da lidnümbrik Venäman suvipäivlaskmas, valdkundan ühesanz' surtte lidn. Se om Samaran agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo om Volgan rajonan administrativižeks keskuseks (rajon ei mülü lidnha).
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Grigorii Zasekin-ruhtinaz pani varjoičijan Samar-lidnusen alust vl 1586, om nimitadud jogen mödhe. Lidnuz da žilo senno saiba lidnan statusad vl 1688. Vozil 1935−1991 nimitihe lidnad Kuibišev:aks nevondkundaližen partijan da kundan Valerian Kuibišev-šingotajan kanzannimen mödhe.
Samar šingotase mašinansauvomižel i metallan ümbriradmižel (Venäman pörutügiden nelländez), sömtegimištol, aerokosmižel sarakol, alüminijantegimel, kivivoin ümbriradmižel, sidon kabeliden pästandal (Venäman kaks' koumandest), regionaližel tedokeskusel (üläopendusen 12 sijališt aluzkundad, aerokosmosan tedoinstitutad da tedoiduzkeskused).
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Samar sijadase agjan keskuzpalas, Volg-jogen (Saratovan vezivaradim) hural randal ühtennimižen jogen lanktendan sijas, 28..286 m ü.m.t. korktusil, 100 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Rel'jef om kukhikaz pohjoižpalas i vanoikaz suvipalas. Kaikiš korktemb čokkoim om Tip-Täv-mägi, 286 m ü.m.t. kortte.
Matkad Moskvhasai om 855 km päivlaskmha orhal vai 1050 km avtotedme. Lähembaižed järedad lidnad oma Ural'sk suvhe (kaz.: Орал, 246 km avtotedme), Sizran' päivlaskmha (111 km orhal), Tol'jatti lodeheze (79 km avtotedme) i Ul'janovsk lodeheze (242 km avtotedme). Novokuibiševsk om suvipäivlaskmaižeks kaimdailidnaks.
Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +6,1 C°, kezakun-elokun +19,8..+21,9 C°, tal'vkun-uhokun −7,8..−9,6 C°. Ekstremumad oma −44,0 C° (viluku) i +39,9 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om −0,4 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +7,3 C° (tal'vku). Ei voi panda halad heinkus-elokus (elokun minimum om +4,1 C°). Paneb sadegid 549 mm vodes, kuidme läz tazomäras, enamba tal'vkus-vilukus (51..55 mm kus), vähemba semendkus (38 mm). Voden keskmäine relätivine nepsuz om 74 %.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
1. Kuibiševan rajon
2. Samaran rajon
3. Leninan rajon
4. Raudterajon
5. Oktäbrin rajon
6. Nevondkundaline rajon
7. Tegimišton rajon
8. Kirovan rajon
9. Krasnoglinskii-rajon
Samar jagase ühesaks administrativižeks rajonaks, kaik ned oma municipaližikš ühtnikoiš lidnan südämes. Kaks' pen't žilod (129 rist. vl 2010) mülüdas lidnümbrikho Samaran ližaks.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1,164,685 ristitud, agjan koumandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1,280,000 eläjid vl 1987. Läz 2,7 mln elädas lidnaglomeracijas (2017), mülütadas sihe agjan lidnoiden rengast ümbri Samaran känmas.
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010): venälaižed — 84,7 %, totarlaižed — 3,4 %, ukrainalaižed — 1,1 %, mordvinalaižed — 1,1 %, čuvašalaižed — 1,0 %, armenijalaižed — 0,6 %, azerbaidžanlaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 2,4 %, rahvahuden ozutandata — 5,3 %.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusad, tramvaid, trolleibusad, maršruttaksid da taksid, jogidebarkaderad i ehtatimed oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1987 metropoliten[1] radab (vspäi 2015 üks'jäine jono kümnenke stancijanke om, 12,6 km raudted). Kiruhastjad ühtenzoittas Tol'jattinke, ezilidnelektrojonused — aglomeracijan lidnoidenke. Jogiport radab jüguiden-ki täht.
Rahvahidenkeskeine civiline Kurumoč-lendimport[2] (KUF / СКЧ / UWWW, koume millionad passažiroid vl 2019) sijadase koumekümnes vides kilometras pohjoižhe lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Venäman järedoihe lidnoihe i Tümenin agjaha, Keskmeren i Suviazijan lebutahoiže, Tadžikistanha. Raudteaeroekspress ühtenzoitab lendimportanke, kaks' reisad päiväs ühthe polehe da kaks' tagaz. Toižed koume lendimportad oma aviacijan kodvindan (Bezimänk, Smišläjevk) i sodakävutandoiden täht (Kräž).
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnümbrikon Duman sauvuz (2009)
- Lidnümbrikon Administracijan sauvuz (uhoku 2009 vai sen aigemba)
- Samaran agjan istoriž-kodirandantedištandmuzei P.V. Alabinan nimed (semendku 2009 vai sen aigemba)
- Jumalanmaman Katken kafedraline päjumalanpert', vn 2008 nägu
- Jumalanmaman Iveronan jumalaižen naižjumalankodi, vn 2021 nägu
- Samaran pämečet', vn 2009 nägu
- «Kuznecov»-kompanijan administracijan korpus vl 2012 (avialikutimed)
- Samaran LEK vl 2011
- Žigulin oludentegim vl 2018
- Samaran nacionaline tedoiduzuniversitet, päsauvuz (2012, edel 2016. vot Samaran valdkundaline universitet)
- Samaran valdkundaline filarmonii (2008. voz' vai sen aigemba)
- «Vertikal'»-torguimižofiskeskuz (Püštoiktuz, 2008. voz' vai sen aigemba)
- «Solidarnost Samara Arena»-futbolstadion (2018)
- Kurumoč-lendimportan uz' terminal vl 2015
- Samar-päraudtestancijan sauvuz vl 2012
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Samaran metron sait (metrosamara.ru). (ven.)
- ↑ Kurumoč-lendimportan sait (kuf.aero). (ven.) (angl.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnümbrikon Duman oficialine sait (gordumasamara.ru). (ven.)
- Lidnümbrikon radonoigendajan tobmuden oficialine portal (samadm.ru). (ven.)
| Samar Vikiaitas |
| Samaran agjan lidnad | ||
| Čapajevsk | Kinel' | Neftegorsk | Novokuibiševsk | Oktäbr'sk | Otradnii | Pohvistnevo | Samar | Sizran' | Žigulövsk | Tol'jatti | ||
| Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad | ||
| Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež | ||
