San Marino

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
San Marinon Vauvhembaine Tazovaldkund
Serenissima Repubblica di San Marino
 Flag
Flag of San Marino.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of San Marino.svg
Pälidn San Marino
Eläjiden lugu (2018) 33,779[1] ristitud
Pind 61 km²
San Marinon Vauvhembaine Tazovaldkund Serenissima Repubblica di San Marino
Kel' italijan
Valdkundan pämez' Alessandro Kardelli i
Mirko Dol'čini
Päministr eile olmas
Religii hristanuskond
Valüt evro (EUR) (€)[2]
Internet-domen .sm
Telefonkod +378-0 549, +3786
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

San Marino, oficialine nimi — San Marinon Tazovaldkund, täuz' nimituz om San Marinon Vauvhembaine Tazovaldkund (ital.: Serenissima Repubblica di San Marino), om valdkund Evropan suves. Pälidn — ühtennimine San Marino — sijadase valdkundan keskuzpalas. Ei ole EÜ:n i PAKO:n ühtnii, no mülüb evron zonha.

Etimologii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Hristanuskoi ph. Marin om San Marinon alusenpanijaks. Valdkund om nimitadud hänen oiktastuseks.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 301 3. päiväl sügüz'kud San Marino tedištoiti ripmatomut Rimalaižes imperijaspäi.

Valdkundan üks'jäine Konstitucii[3] (sen päpala nimitase ital.: Leges Statutae Republicae Sancti Marini) tuli väghe vn 1600 8. päiväl redukud, se om väges voziden 1974 i 2002 vajehtusidenke.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

San Marinon geografine kart.

San Marino om mavaldkundröunoiš Italijanke kaikiš poliš. Ühthine röunoiden piduz — 39 km. San Marino om mererandatoi valdkund.

Valdkund sijadase Apenninoiden pol'sarel, koumepäižen Monte Titano-mägimassivan suvipäivlaskmaižel pautkel. Sen kaikiš korktemb čokkoim om 749 m valdmeren pindan päl. Kall'massivad ottas valdkundan territorijan nell' videndest. Eile tazangištoid i järvid. Znamasižed joged oma Aus, Marano, San Marino.

Klimat om Keskmeren subtropine pehmed, ei oleskele lujad räkad. Keskmäine lämuz kezal om +24 C°, tal'vel — +4 C°. Paneb 800..900 mm sadegid vodes, sügüzel-tal'vel tobjimalaz.

Londuseližed pävarad oma sauvondkivi, saved, mec.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Parlamentan ištundoiden sija San Marino-lidnas

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Nece om kaikiš amuižemb tazovaldkund mail'mas. Valdkundan pämehed oma kaks' regentkapitanad (ital.: Capitani reggenti) — mugoi järgenduz jätktase vspäi 1243. Parlament valičeb heid pol'vodeks, valdatusiden strok zavodiše sulakun 1. päiväl da redukun 1. päiväl. Om 10 sekretariatad ohjastuseks. San Marinon röunantagaižiden azjoiden da politikan sekretariatan pämez' om Luka Bekkari vs 2020 vilukun 7. päiväspäi, hän tegeb äi päministran funkcijoišpäi.

Parlament om üks'kodine Sur' Generaline Nevondkund (ital. Consiglio Grande e Generale). Se kogoneb 60 ühtnijaspäi, heiden valdatusiden strok om nell' vot. Ühtele partijoišpäi i blokoišpäi pidab olda enambuses (ühtnijoiden enamba pol't) valičendoiden satusidme.

San Marinon parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed pävaličendad oliba vl 2019 ühtel tural (8. tal'vku), kahtenz' tur tegihe fakul'tativižeks vn 2019 kezakun referenduman jäl'ghe. Valdkundan pämehed-regentkapitanad oma Alessandro Kardelli i Mirko Dol'čini vs 2020 redukun 1. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: San Marinon administrativiž-territorialine jagand.

San Marinos om ühesa lidnankundad (municipališt ühtnikad, ital.: castello «lidnused»).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2012 valdkundan eläjiden lugu oli 32,576 ristitud.[4]

San Marinos elädas sanmarinolaižed (80%), italijalaižed (19%). Sen ližaks, enamba 13 tuhad toižen valdkundan rahvahanikoid elädas verhiš maiš (Italii — 5,7 tuh., AÜV — 3 tuh., Francii — 1,9 tuhad, Argentin — 1,6 tuhad).

Toižed sured lidnankundad (enamba 5 tuh. ristutuid): Serravalle, Borgo Madžore. Lidnalaižiden pala om 97,5% (2020).

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kožundkirjutusen EÜ:nke mödhe, San Marinole sab löda evro-rahuzid ičeze simvolidenke.

Bankoiden da varmitusen sarak otab 18,6% valdkundan kogosüdäiproduktad. Turizm om lujas šingotadud, kaikuččes vodes läz 3 mln turistoid tuldas valdkundha[5].

Vl 2011 San Marinon päeksport oli sauvondkivi, keramik, nižu, laimad, vinad, lihaproduktad, pumaterialad, lambhan nahkad — kaik US$3,827 mln.

Elektruz importiruiše Italijaspäi.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. San Marinon ristitišton lugun endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Edel 2002 vot San Marinon lir oli olmas.
  3. San Marinon Konstitucii omniway.sm-saital. (ital.)
  4. San Marinon ristitišt. — San Marinon ohjastuz (statistica.sm). (ital.) (angl.)
  5. Background Note (Kirjutuz): San Marino. — Evropan da Evrazijan azjoiden AÜV:oiden büro (state.gov). (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Lihtenštein | Litvanma | Lüksemburg | Mad'jaranma | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pohjoižmakedonii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.