Selen

Ičesündui selen

34	0 0 0 6 18 8 2
Se 78,971
Selen

Selen (Se — selenium latinan kelel) om 34nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kudenden gruppan päalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand

Selen om levitadud londuses, mülünd Man kores om 0,5 grammad tonnas. Voib löuta elementad puhthas olendas.

Ročilaižed Jons Jakob Bercelius i Gotlib Gan-himikad avaižiba selenan vl 1817. Nimitihe grekan Kudmaižen nimitusen mödhe σελήνη, selen om telluran pojav i vasttase sen ühtes, latin.: Tellus znamoičeb «Ma».

Selen da sen ühtnendad oma morijad, no element om tarbhaine biologižikš lujas peniš koncentracijoiš.

Fizižed ičendad

Ireg selen om hudr hoštai substancii. Kovan elementan nell' allotropišt modifikacijad om olmas: hahk metalline, rusked kristalline (ruskedpakuižen, muzarusttan i rusttan ližamujun), rusked amorfine, must stöklanvuitte.

Atommass — 78,971. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 4,79 g/sm³. Suladandlämuz — 490 K. Kehundlämuz — 958,1 K.

Londuseline selen kogoneb kudes stabiližes izotopaspäi: ⁷⁴Se (0,87%), ⁷⁶Se (9,02%), ⁷⁷Se (7,58%), ⁷⁸Se (23,52%), ⁸⁰Se (49,82%), ⁸²Se (9,19%). Om sätud 24 radioaktivišt izotopad 65..73, 75, 79, 81 i 83..94 atommassanke i niiden 9 izomärad.

Kävutand

Selen da sen ühtnendad oma pol'veimed, i sikš niiden znamoičend elektronikan täht om luja.

⁷⁵Se-izotop (T_½ — 120,4 päivest) om gamma-sädegoičendad purde, kävutase defektoskopas konstrukcijoiden i ühthekeitandan pärmgiden kontrolin täht.

Selenan 200 mikrogramman jogapäiväline otand südäimehe poleneb rakan statjoid 40 procentas.

Irdkosketused

• Selen webelements.com-saital. (angl.)
• Kirjutuz selenas Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)