Selen

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Ičesündui selen.
34
0
0
0
6
18
8
2
Se
78,971
Selen

Selen (Seselenium latinan kelel) om 34nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kudenden gruppan päalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Selen om levitadud londuses, mülünd Man kores om 0,5 grammad tonnas. Voib löuta elementad puhthas olendas. Ročilaižed Jons Jakob Bercelius i Gotlib Gan-himikad avaižiba selenan vl 1817. Nimitihe grekan Kudmaižen nimitusen mödhe σελήνη, selen om telluran pojav i vasttase sen ühtes, latin.: Tellus znamoičeb «Ma».

Selen da sen ühtnendad oma morijad, no element om tarbhaine biologižikš lujas peniš koncentracijoiš.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ireg selen om hudr hoštai substancii. Kovan elementan nell' allotropišt modifikacijad om olmas: hahk metalline, rusked kristalline (ruskedpakuižen, muzarusttan i rusttan ližamujun), rusked amorfine, must stöklanvuitte.

Atommass — 78,971. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 4,79 g/sm³. Suladandlämuz — 490 K. Kehundlämuz — 958,1 K.

Londuseline selen kogoneb kudes stabiližes izotopaspäi: 74Se (0,87%), 76Se (9,02%), 77Se (7,58%), 78Se (23,52%), 80Se (49,82%), 82Se (9,19%). Om sätud 24 radioaktivišt izotopad 65..73, 75, 79, 81 i 83..94 atommassanke i niiden 9 izomärad.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Selen da sen ühtnendad oma pol'veimed, i sikš niiden znamoičend elektronikan täht om luja.

75Se-izotop (T½ — 120,4 päivest) om gamma-sädegoičendad purde, kävutase defektoskopas konstrukcijoiden i ühthekeitandan pärmgiden kontrolin täht.

Selenan 200 mikrogramman jogapäiväline otand südäimehe poleneb rakan statjoid 40 procentas.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]