Seul

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Seul
서울 특별시
(Seul-thikpölsi)
 Lidnanznam
Logo of Seoul, South Korea.svg
 Flag
Flag of Seoul.png
Valdkund Korejan Tazovaldkund
Eläjiden lugu (2018) 9 838 892 ristitud
Pind 605,21 km²
Seul 서울 특별시 (Seul-thikpölsi)
Pämez' Pak Von Sun
(reduku 2 011—)
Telefonkod +82-2
Aigvö UTC+9


Lidnan ümbrikod.
Lidnan deviz

Seul (kor.: 서울 Seul [sʰʌ.ul] — «Pälidn») om Korejan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn, sen ristitišt om läz 10 mln. ristituid. Lidn om eriliženke statusanke administrativižešti i üks'jäine mugoine valdkundas, mülüdas sidä statistižhe Pälidnaižhe regionha (Sudogvon).

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 370 edel meiden erad kuti Vireson, Pekče-valdkundan pälidn. Korö-valdkundan aigan oli tetab kuti suvine pälidn i Hanson-lidnuz Hangan-jogen mödhe 11. voz'sadaspäi. Čoson-valdkundan aigan (1392−1897) oli sen Hanän-pälidnaks.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Seul sijadase valdkundan lodehes, seižub Han-jogen randoil (kor.: 한강 Hangan, kaikiš znamasižemb valdkundas, 494 km pitte, lankteb Pakuižhe merhe), 38 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud Köngido-agjal, mugažo röunatab Inčhon-lidnanke da meriportanke, sen territorii sijadase päivlaskmha Seulaspäi. Matkad lidnan röunaspäi Pohjoižkorejan röunhasai om 24 km pohjoižhe.

Klimat om mussonine (musson puhub semendkuspäi redukuhusai). Kezal om räk da luja nepsuz, no luja räk oleskeleb harvoin. Toižil voz'aigoil tulleid kontinentaspäi dominiruidas. Seul eile sauptud mägil pohjoižtulleid vaste, pehmed tal'v oleskeleb lidnas −15 C° lämuzidenke da sen alemba.

Seulas om 25 municipališt ümbrikod (ku — 구, niil om ičeohjandust), kudambad alajagasoiš 522 administrativižhe rajonha (ton — 동), ned — 13 787 thonha da 102 796 panha.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 10 140 000 ristituid[1]. Ristitišt poleneb i sirdab ezilidnoihe 1990-nziden voziden keskespäi elon kallištusen tagut. Seulan aglomeracijas eläb 25,6 mln. ristituid.[2]

Ekonomik[redaktiruida | redaktiruida purde]

Seul om üks' kaikiš järedambiš mail'man keskusišpäi tegimišton da finansoiden šingotesen mödhe. Samsung-, LG-, Hyundai-, Kia- da SK-korporacijoiden päofisad sijadasoiš täs. Läz 20 tuhad edheotandoid ratas Seulas, ned sätas valdkundan kogosüdäiproduktan 21%[3].

Tegimišton päsarakod: mašiništonsauvomine, elektrotehnine sarak, kapitaline sauvond.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Zavottihe sauda metrod vl 1974, möhemba mi Phen'janan metrod. Nügüd'aigan om 9 jonod Seulan metropolitenas, ned oma sidotud ahthas ezilidnoiden elektroraudteidenke. Kaik om 22 jonod 707 stancijanke pälidnan regionan elektroraudsistemas. Avtobustransport om lujas šingotadud lidnan südäimes, lidnoidenkeskeižil maršrutoil-ki. Avtoteil om erigoittud likundjonoid avtobusoiden täht.

Kaks' rahvahidenkeskešt lendimportad holitadas lidnad: Inčhon-lendimport (vspäi 2001, kaik reisad) da Kimpho (südäimižreisad, mugažo reisad Tokionnoks da Šanhaihesai).

Sport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1988 Seul vastsi 20. Kezaližid Olimpiadvändoid.

Vl 2002 lidn ühtni Mail'man futbolan čempionatha, sen vändoiden ühteks sijišpäi.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Seoul's Population Drops Below 10 Million for First Time in 25 Years (Seulan ristitišt tegihe vähemb mi 10 millionad ezmäižen kerdan 25 vodes) // Čosun Il'bo (english.chosun.com). — 2014-02-16. (angl.)
  2. Current population of the Seoul National Capital Area (Seulan rahvahaližen pälidnan regionan nügüdläine ristitišt). — Statistics Korea (index.go.kr). (angl.)
  3. Welcome to KTC (Hüväd tulgat KTC:ha). — Lmg.go.kr, 2006. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Azijan pälidnad
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan