Mine sisu juurde

Sezann Pol'

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Sezann)
Sezann Pol'
franc.: Paul Cézanne[1]
Pol' Sezann (voikuva-avtoportret, läz 1875. vot)
Pol' Sezann
(voikuva-avtoportret, läz 1875. vot)
radmižen toižend:

pirdai, graafik, litograaf, joonistaja

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

sündundan sijaduz:

Aix-en-Provence[d][1][11]

valdkund:

 Francii[12][1][13]

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

kolendan sijaduz:

Aix-en-Provence[d][1][11]

tat:

Louis-Auguste Cézanne[d]

mam:

Anne Elisabeth Aubert[d][14]

avtograf:

sait:

paul-cezanne.org

 Sezann Pol' VikiAitas

Pol' Sezann (franc.: Paul Cézanne; sünd. 19. viluku 1839, Eks-an-Provans, Francii — kol. 22. reduku 1906, sigä-žo) oli francine pirdai-postimpressionist.

Pirdai sädi natürmortoid — londusen i ristituiden eläbid kuvid. Sädamižen princip oli teoretižen alusen olmatomuz londuseližen realižusen i pirdajan keskes. Sezann lugi, miše kuva voib ozutada enamba mi meled. Noruden äiluguižed fobijad vajehtihe mail'man peituseks pirdajan keskigäs. Vn 1904 ozutelend Parižan sügüzližes Salonas tegihe triumfaližeks Sezannan täht. Hänen sezannizm-likund avaiži ted modernizman toižele kubizm-joksendale.

Sezannan čomamahtoine jäl'guz om enamba mi 800 voikuvid, lugemata vezimujukuvid da toižid sädusid.

Znamasižed kuvad

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
  • «Neižne fortepjanonno» / «Ezivänd "Tangeizerale"» (1869, franc.: Jeune Fille au piano / L'Ouverture de Tannhaüser)
  • «Änikkirb sinivauvhas mall'as» / «Änikoiden etüd» (1873−1875, Fleur dans un vase)
  • «Päivän aigan Napoliš» / «Keskpäivän jäl'ghe Napoliš» (1876, L'Après-midi à Naples)
  • «Marnan rand» (1888, Bords de Marne)
  • «Kartoiden vändajad» (viden kuvan serii, 1890−1895, Les Joueurs de cartes)
  • «Natürmort drapiruindanke» (1895, Nature morte au rideau)
  • «Kül'bijad naižed» (1900, Baigneuses)
  • «Manmehen portret» / «Val'je-sadunradnik» (1905−1906, Homme assis (Portrait de paysan) / Le Jardinier Vallier)
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  2. 2,0 2,1 Paul Cézanne
  3. 3,0 3,1 Paul CézanneOUP, 2006. — ISBN 978-0-19-977378-7
  4. SNAC — 2010.
  5. Find a Grave — 1996.
  6. 6,0 6,1 Discogs — 2000.
  7. Brockhaus Enzyklopädie
  8. Monnier G. Cézanne, Paul // Grove Art Online / J. Turner[Oxford, England], Houndmills, Basingstoke, England, New York: OUP, 2018. — doi:10.1093/GAO/9781884446054.ARTICLE.T015638
  9. 9,0 9,1 Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia, 1968.
  10. 10,0 10,1 GeneaStar
  11. 11,0 11,1 RKDartists
  12. KulturNav — 2016.
  13. Museum of Modern Art online collection
  14. Pas L. v. Genealogics — 2003.
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.