Sibirin Usol'je

Vikipedii-späi
Sibirin Usol'je
Усолье-Сибирское
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 74,762 ristitud
Pind 74 km²
Sibirin Usol'je Усолье-Сибирское
Pämez' Maksim Toropkin
(sügüz'ku 2017—)
Telefonkod +7−39 543-xx-xxx
Avtokod 38, 85, 138
Aigvö UTC+8 (MSK+5)


Lidnan kart tramvaijononke (2017)

Sibirin Usol'je (ven.: Усо́лье-Сиби́рское, burät.: Дабһан) om Venäman lidn da lidnümbrik Irkutskan agjan suves. Se om agjan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, edel 2016. vot oli mugažo Usol'jen rajonan administrativižeks keskuseks (ei mülünd rajonha).

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1669 keitandsolan purtkil kuti Usol'je jenisejalaižil Mihalövad-vellesed-kozakoil. Usol'je sai lidnan statusad vl 1925. Vspäi 1940 om nügüdläiženke nimenke erištamha Permin sätud Usol'je-lidnaspäi. Šingotaškanzihe himižen tegimišton keskuseks Suren sodan jäl'ghe, pästtihe bazižid substancijoid, silikonad, mašiništod päiväižbatarejiden täht.

Sibirin Usol'je šingotase kaivuzmašiništon tegimel, farmaceftižen torhuden tegimel, «Baikal»-faneriž-virikombinatal, ratud kristalliden edheotandal, Usol'je-solredukurortal. Vodele 2017 travijad himižed edheotandad ei ole rados, om äi travijoid jändusid niišpäi, toksižed himižed tehmištlavuded oma likvidacijas.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Angar-jogen hural randal (Bratskan vezivaradim), 440 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Irkutskhasai om 66 km suvipäivnouzmha orhal, 79 km «Sibir'»-avtotedme vai Transsibal. Lähembaižed lidnad om Svirsk i Čerömhovo 40 km lodeheze orhal vai 50 km avtotel i Angarsk 30 km suvipäivnouzmha keskushesai orhal i kaikil teil.

Sibirin Usol'je om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 83 327 ristitud. Kaik 77 989 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb ristitišt oli enamba 100 tuhad eläjid vll 1975−2001 (109 tuh. rist. vll 1985−1986).

Ortodoksižen hristanuskondan Spasan Toižetamižen jumalanpert'[1] (letihe vll 1994−2016) i puine ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' (om saudud vll 2006−2008), katoline naižjumalankodi (vspäi 2002) i islaman pühäpert' oma väges lidnas.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Usol'jen industrialine[2] i holitusen sferan tehnikumad, medicinine kolledž, Angarskan pedagogižen kolledžan filial, Irkutskan valdkundaližen tehnižen universitetan filial.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad, tramvaid da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Ezilidnelektrojonused (päraudtestancii da koume platformad) i kezaližed jogilaivad ühtenzoittas Irkutskan aglomeracijan toižidenke lidnoidenke.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Sibirin Usol'jen pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Usol'jen industrialižen tehnikuman sait (гапоуиоуит.рф). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Irkutskan agjan lidnad
Alaudinsk | Alzamai | Angarsk | Baikal'sk | Birüsinsk | Bodaibo | Bratsk | Čerömhovo | Irkutsk | Kirensk | Sajansk | Sibirin Usol'je | Slüdänk | Svirsk | Šelehov | Zim | Železnogorsk Ilimal | Taišet | Tulun | Ust'-Ilimsk | Ust'-Kut | Vihorevk