Sirii

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Sirijan Araban Tazovaldkund
الجمهورية العربية السورية
(Al' Džumhurija Al' Arabija As Surija)
 Flag
Flag of Syria.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Syria.svg
Pälidn Damask
Eläjiden lugu (2014) 17 951 639[1] ristitud
Pind 185 180[2] km²
Sirijan Araban Tazovaldkundالجمهورية العربية السورية(Al' Džumhurija Al' Arabija As Surija)
Kel' araban
Valdkundan pämez' Bašar Asad
Päministr Vail' Nadir Al' Hal'ki
Religii islam, hristanuskond
Valüt sirijan funt (SYP)
Internet-domen .sy
Telefonkod +963[3]
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3

Sirii, täuz' oficialine nimi — Sirijan Araban Tazovaldkund (arab.: الجمهورية العربية السورية Al' Džumhurija Al' Arabija As Surija), om valdkund Päivlaskmaižes Azijas. Sen pälidn om Damask.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1936 sügüz'kus Sirii ezmäižen kerdan tedoti ičeze ripmatomudes Francijaspäi. Nece ripmatomuz oli tundištadud vl 1946 sulakun 17. päiväl.

Vs 2011 keväz'kuspäi Rahvahanikoiden soda jätktase valdkundas.

Vl 2012 uhokun 27. päiväl nügüdläine Konstitucii[4] tuli väghe. Se oli hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vl 2012 uhokun 26. päiväl.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sirijan topografine kart.

Valdkund om röunoiš Turkanmanke pohjoižes (röunan piduz — 822 km), Irakanke päivnouzmas (605 km), Iordanijanke suves (375 km), Izrailinke (76 km) da Livananke (375 km) suvipäivlaskmas. Ühthine röunoiden piduz — 2253 km.

Sirijan päivlaskmaižed randad lainištab Keskmeri. Ühthine randanpird — 193 km.

Kaikiš korktemb čokkoim om Hermon-mägi, 2814 metrad valdmeren pindan päl. Kaikiš alahaižemb čokkoim om nimetoi taho läz Tiverijan järved, -200 metrad valdmeren pindan al.

Klimat om letetazangišton kuiv. Paneb sadegid 1000 mm vodes (mererandal enamba, päivnouzmas penemb mi 250 mm). Kaikiš pidemb jogi om Jevfrat.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, fosfatad, raudkivend, hrom, marganc, väghine mahuz; toižed varad — mramor, sauvondgips.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sirijan parlamentan sauvuz Damaskas 20. keskvoz'sadas.

Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund dominirujan partijan sistemanke.

Valdkundan pämez' om prezident. Hän paneb ohjastusen ministrid radsijha, hän-žo armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb prezidentad 7 vodeks. Kahtenden strokun om voimuz, no nügüdläine Bašar Asad-prezident oli valitud jo koumandeks strokuks, sikš miše Konstitucii vl 2012 oli vajehtadud. Kaks' varaprezidentad abutadas prezidentale. Prezidentale sab säta käskusid, ned tuldas väghe vahvištusen jäl'ghe parlamental.

Parlament — Rahvahan Nevondkund (arab.: مجلس الشعب‎‎ Medžlis Aš Šaab) — om üks'kodine 250 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.

Vl 2012 semendkun 7. päiväl Sirijan järgenduseližed valičendad oliba valdkundan parlamentha. Vl 2012 kezakun 3. päiväl prezidentan järgenduseližed valičendad oliba (Bašar Asad sai vägestust, oti 88,7%).

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Sirijan administrativiž-territorialine jagand.

Sirijas om 14 muhafaz:ad — agjad.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sirijas elädas sirijalaižed.

Kaikiš järedambad lidnad (enamba 500 tuh. ristituid, vn 2006 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Aleppo, Damask (pälidn), Homs.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2009 Sirijan päeksport oli kivivoi (62%), maplodud (läz 6%), puvill (5%); toine eksport — fosfatad (3%), eläbad lambhad (3%), sobad (2%).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Sirijan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
  2. Anastadud Izrailil 1295 km² man suves mülüdas sihe.
  3. Telefonkod kellotades Livanaspäi — +02.
  4. Sirijan Konstitucii vl 2012. — Unhcr.org. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Azijan valdkundad
Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Iordanii | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo.