Sisert' (lidn)

Sisert'
Сысерть

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2025)	20,245 ristitud
Pind	20 km²
Pämez'	Dmitrii Niskovskih (sügüz'ku 2017—)
Telefonkod	+7−34 374-xx-xxx
Avtokod	66, 96, 196
Aigvö	UTC+5 (MSK+2)

Sisert' (ven.: Сысе́рть) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suves. Se om Sisertin ümbrikon (edel 2025. vot — lidnümbrikon) administrativine keskuz da pala, mülüb Jekaterinburgan lidnaglomeracijha.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1732 kuti radnikoiden Sisertin Tegim-žilo (ven.: Сысертский Завод) raudtegimenno, kudambad saudihe venämalaižen Georg Vil'hel'm de Gennin-sodainženeran käskön mödhe. Nimitihe jogen mödhe. Sisertin Tegim sai radnikžilon statusad vl 1928. Udesnimitihe nügüdläižikš vl 1932. Žilo sai lidnan statusad vn 1946 31. päiväl redukud. Erigoittihe Üläsisert'-žilod (1138 rist. vl 2010) lidnaspäi vn 1950 sulakus.

Sisert' šingotase porcellanantegimel (astjad, ikonostasad, kuvapatshaižed) i mašiništonsauvomižen «Uralgidromaš»-tegimel (pompad, gidroturbinad, korgedvol'taižen mašiništon palad).

Geografijan andmused

Sisertin ümbrikon sijaduz agjas vn 2018 kartal

Lidn sijadase ümbrikon keskuzpalas, Sisert'-jogen muugotil randoil (76 km pitte, Isetin oiged ližajogi, Obin hurapol'ne bassein), 240 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Edel lidnad jogen padosein sädab kaidad lidnalašt pit'kad uitod suvipäivlaskmha lidnaspäi, Ilijinskii-uit om jogen mödvedhe pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi. Bessonovan-mägi om lidnas (ven. гора Бессонова).

Matkad Jekaterinburghasai om koumekümne kilometrad pohjoižhe-lodeheze orhal vai M5-avtotedme (Jekaterinburg — Čeläbinsk), trass ümbärdab lidnad päivnouzmaspäi. Turbinnai-raudtestancii (ven.: Турбинная) radab vaiše jüguiden täht, se om 29-kilometrižen raudtesarakon lopstancijaks Sisert'-žilospäi Jekaterinburgan suves, saudihe sarakod vll 1943−1944. Toižed lähembaižed lidnad oma Aramil' 25 km pohjoižhe M5-trassadme i Polevskoi 36 km päivlaskmha orhal vai 43 km avtotedme.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 20 465 ristitud, lidnan ümbrikon koumandez, vn 2021 — 20 634 ristitud. Kaik 20 962 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 22..23 tuhad vozil 1967 i 1989−2003 (23 000 eläjid vl 1989).

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 94,6 %, totarlaižed — 1,3 %, toižed rahvahad — 4,1 %.

Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid oma saudud lidnas: kaks' jumalanpertid i časoun'.

Openduz

Lapsiden opendusen aluzkundad oma ühesa nimitadud i nomeruidud päivkodid (nomer 1..3, 14, 25, 27, 38, 44, 46), kaks' aluzškolad (nomer 14 i 15), koume keskškolad (nomer 1, 6, 23), ehtal'ne škol, školanirdpol'žen radon keskuz, ümbrikon norišton keskuz, lapsiden tehnižen sädamižen keskuz, čomamahtoiden škol, ümbrikon sportškol.

Sisertin socialiž-ekonomine tehnikum om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei

• 
  Municipaližen ümbrikon Administracijan sauvuz (vn 2010 nägu)
• 
  Phh. Simeon-jumalhauskojan i Anna-endustajan jumalanpert', vn 2018 nägu
• 
  Čomamahtoižen porcellanan tegim vl 2011
• 
  Gorki-adivpertinkompleks vl 2011 («Mäguded»)
• 
  Kul'turkeskuz I.P. Romanenkon nimed (2006)

Irdkosketused

• Municipaližen ümbrikon Duman oficialine sait (dumasysert.ru). (ven.)
• Municipaližen ümbrikon Administracijan oficialine sait (admsysert.ru). (ven.)