Petseri: Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Wolverène (pagin | tehtud radod)
hotä
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Rivi 6: Rivi 6:
| Flag text =
| Flag text =
| Valdkund = Venäma
| Valdkund = Venäma
| Eläjiden lugu = 10,205
| Eläjiden lugu = 10,034
| Voz' = 2015
| Voz' = 2017
| Pind = 20.55
| Pind = 20.55
| Fail = Башня в Печорах.jpg
| Fail = Башня в Печорах.jpg
| Pämez' =
| Pämez' = Stanislav Tatarinovič<br />(reduku 2015—)
| Telefonkod =
| Telefonkod = +7-81148-xx-xxx
| Avtokod = 60
| Avtokod = 60
| Aigvö = [[UTC]]+3 (MSK+0)
| Aigvö = [[UTC]]+3 (MSK+0)
}}
}}
'''Petseri''', vai '''Pečori''' ([[venän kel'|ven]].: ''Печоры'') om [[Venäma]]n lidn [[Pskovan agj]]as.
'''Petseri''' vai '''Pečori''' ({{lang-ru|Печоры}}) om [[Venäma]]n lidn [[Pskovan agj]]an päivlaskmas. Se om lidnankundan i [[Petserin rajon]]an administrativine keskuz.


== Istorii ==
Eländpunktan aluz om pandud vl 1472. Se sai lidnan statusan vl 1782. Vozil 1920-1944 oli mülünu [[Estinma]]ha ''Petseri''-nimenke (nece-žo nimi varatud vepsäks-ki).
Eländpunktan aluz om pandud vl 1472 kuti mez'jumalankodi čurukivižes kukhas da külä-posad läz sidä. Ümbärtihe seinäl jumalankodid vl 1565, kävutihe Petserin lidnuseks vhesai 1721. Petseri sai makundan lidnan statusad vl 1782.


Vozil 1920—1944 oli mülünu [[Estinma]]ha ''Petseri''-nimenke, nece-žo nimi om varanus vepsäks-ki.
Matkad [[Pskov]]hasai om 53 km päivnouzmha. Lidn seižub [[Estinma]]n da [[Venäma]]n röunanno. Om kaks' röunpäličmänendtahod, sidä kesken avtoiden täht. Estin [[Viru (makund)|Viru]]-makundan [[Meremäe (volost')|Meremäe]]-volost' sijadase röunan taga.


== Geografijan andmused ==
''Pskovan Petseri''-raudtestancii om lidnas vspäi 1899.
Lidn om röunanverine, om 1 km matkad [[Estinma]]n röunhasai pohjoižhe i 2 km päivlaskmha, no tulend om joudai kaikile tahtnikoile vspäi 2007. Petseri sijadase penen Pačkovk-jogen randoil ([[Peipusjärv]]en bassein), 85 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Pskov]]hasai om 42 km päivnouzmha orhal vai 50 km avtotedme. Om kaks' röunpäličmänendtahod, sidä kesken avtoiden täht: «Šumilkino — Luhamaa» i «Kuničinan mägi — Koidul». Estin [[Virun makund|Virun makundan]] [[Meremäen volost'|Meremäen volost']] sijadase röunan taga. Lähembaine Venäman lidn om Pskov, Estinman — [[Viru]] 36 km päivlaskmha orhal i raudtedme vai 67 km avtotedme, [[Pilv]] 42 km lodeheze orhal i raudtedme vai 57 km avtotedme, [[Räpin]] 33 km pohjoižhe vai 39 km avtotedme.


174 küläd mülüdas lidnankundha Petseri-lidnan ližaks (edel vn 2015 sulakud — 42 küläd).
Vl 2010 eläjiden lugu oli 11 195 ristitud.


== Eläjad ==
{{Pskovan agjan lidnad}}
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 195 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1998 — 14 100 eläjad. Vl 2017 kaik 13 825 ristitud elihe lidnankundas. Äjad eläjad ostiba Estinman-ki pasportad ičeze aigan.


[[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] Pskovan i Petserin Ph. Emäganpäivän mez'jumalankodi pühäpertidenke da seinänke sijadase ani suvhe lidnan keskusespäi, pol'millionad turistoid oleleb siš joga vot. Sen ližaks, ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid i [[lüteranine jumalankodikund|lüteranižen jumalankodikundan]] Ph. Pedran pühäpert' (kirh, 1926) oma väges lidnas.
{{stub}}

== Ižanduz da transport ==
Ižandusen päsarak om sauvondmaterialiden tehmine: keramine apakut, jauh mouckivespäi.

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Avtobusstancii om lidnas, tehtas rahvahidenkeskeižid-ki reisid. ''Pskovan Petseri''-raudtestancii om lidnas vspäi 1899, vaiše jüguiden täht vspäi 2014.

== Irdkosketused ==
* [http://pechory.reg60.ru/poselenija/pechory Lidnankundan lehtpoled Petserin rajonan tobmuden saital (''pechory.reg60.ru'').] {{ref-ru}}
* [http://pechori.ru/ Lidnan kul'turan sait (''pechori.ru'').] {{ref-ru}}
{{Commons|Category:Pechory}}

{{Pskovan agjan lidnad}}


[[Kategorii:Venäman lidnad]]
[[Kategorii:Venäman lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Pskovan agjan lidnad]]
[[Kategorii:Pskovan agjan lidnad]]
[[Kategorii:Petserin rajon|*]]

Vajehtuz 3. Uhoku 2018, kell 16:04

Petseri (Pečori)
Печоры
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 10,034 ristitud
Pind 20,55 km²
Petseri (Pečori) Печоры
Pämez' Stanislav Tatarinovič
(reduku 2015—)
Telefonkod +7−81 148-xx-xxx
Avtokod 60
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Petseri vai Pečori (ven.: Печоры) om Venäman lidn Pskovan agjan päivlaskmas. Se om lidnankundan i Petserin rajonan administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1472 kuti mez'jumalankodi čurukivižes kukhas da külä-posad läz sidä. Ümbärtihe seinäl jumalankodid vl 1565, kävutihe Petserin lidnuseks vhesai 1721. Petseri sai makundan lidnan statusad vl 1782.

Vozil 1920—1944 oli mülünu Estinmaha Petseri-nimenke, nece-žo nimi om varanus vepsäks-ki.

Geografijan andmused

Lidn om röunanverine, om 1 km matkad Estinman röunhasai pohjoižhe i 2 km päivlaskmha, no tulend om joudai kaikile tahtnikoile vspäi 2007. Petseri sijadase penen Pačkovk-jogen randoil (Peipusjärven bassein), 85 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Pskovhasai om 42 km päivnouzmha orhal vai 50 km avtotedme. Om kaks' röunpäličmänendtahod, sidä kesken avtoiden täht: «Šumilkino — Luhamaa» i «Kuničinan mägi — Koidul». Estin Virun makundan Meremäen volost' sijadase röunan taga. Lähembaine Venäman lidn om Pskov, Estinman — Viru 36 km päivlaskmha orhal i raudtedme vai 67 km avtotedme, Pilv 42 km lodeheze orhal i raudtedme vai 57 km avtotedme, Räpin 33 km pohjoižhe vai 39 km avtotedme.

174 küläd mülüdas lidnankundha Petseri-lidnan ližaks (edel vn 2015 sulakud — 42 küläd).

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 195 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1998 — 14 100 eläjad. Vl 2017 kaik 13 825 ristitud elihe lidnankundas. Äjad eläjad ostiba Estinman-ki pasportad ičeze aigan.

Ortodoksižen hristanuskondan Pskovan i Petserin Ph. Emäganpäivän mez'jumalankodi pühäpertidenke da seinänke sijadase ani suvhe lidnan keskusespäi, pol'millionad turistoid oleleb siš joga vot. Sen ližaks, ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid i lüteranižen jumalankodikundan Ph. Pedran pühäpert' (kirh, 1926) oma väges lidnas.

Ižanduz da transport

Ižandusen päsarak om sauvondmaterialiden tehmine: keramine apakut, jauh mouckivespäi.

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Avtobusstancii om lidnas, tehtas rahvahidenkeskeižid-ki reisid. Pskovan Petseri-raudtestancii om lidnas vspäi 1899, vaiše jüguiden täht vspäi 2014.

Irdkosketused



Pskovan agjan lidnad
Dno | Gdov | Nevel' | Novoržev | Novosokol'niki | Opočk | Ostrov | Petseri | Pitalovo | Porhov | Pskov | Pustošk | Sebež | Velikije Luki