Erinevus lehekülje "Änine" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Suurus jäi samaks ,  3 aasta eest
p
resümee puudub
(radai kosketuz; +)
p
Järven pind saridenke om läz 9700 km². Basseinan pind — 66 284 nellikkilometrad. Änižen [[vezi|veden]] mülü om 285 km³, koumandez Ladogan rindataden. Piduz pohjoižespäi suvhesai om 245 km, kaikiš suremb leveduz om 91,6 km. Keskmäine süvüz om 30 m, kaikiš znamasižemb süvüz om 127 m. Pohjan reljef om koverikaz, se abutab [[kala]]le äikerdoičemas. Voib vastata 47 kalan erikod järves. Toižes polespäi, kall'oiden iškendad telustadas laivoidenlikundale.
 
Läz tuhad penid vezivaluid da 52 pit'kidkad jogidjoged (10 km pidemb) langetas järvhe, no vaiše üks' — [[Süvär']] — jokseb lähten Änižespäi. Om reguliruindpadoseinid Süvärin üläjoksmuses. Kaik koume lidnad om Änižen randal: [[Petroskoi]], [[Kondopog]] da [[Medvežjegorsk]]. Järv om [[Vaugedmeren-Baltijanmeren vezite]]n palaks. [[Volgan-Baltijanmeren vezite]] ümbärdab järved randaližedme kanaladme.
 
Kaik om 1650 sart Änižes, tobj pala sijadase järven pohjoižes, niiden ühthine pind om 224 km². [[Kiži]]-sar' mülüb sariden lughu, sil om 89 pušt arhitekturan muštpacast 15.—20. voz'sadoid (časounäd, pühäkodid, küläpertid, mellicad da aitod). Nece keraduz om pandud [[UNESCO|UNESCO:n]] mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe. Änižen päivnouzmrandal om 1200 [[petroglif]]ad (4.—2. voz'tuhad edel meiden erad).
58 439

muudatust

Navigacii