Nurlat: Erod versijoiden keskes
formitez |
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
||
Rivi 21: | Rivi 21: | ||
== Geografijan andmused == |
== Geografijan andmused == |
||
Lidn sijadase Kondurč-jogen randal ([[Sok (jogi)|Sokan]] ližajogi, [[Volg]]an hurapol'ne bassein), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, läz [[Samaran agj]]an röunad. Matkad [[Kazan'|Kazanihesai]] om 237 km lodeheze avtotedme. |
Lidn sijadase Kondurč-jogen randal ([[Sok (jogi)|Sokan]] ližajogi, [[Volg]]an hurapol'ne bassein), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, läz [[Samaran agj]]an röunad. Matkad [[Kazan'|Kazanihesai]] om 237 km lodeheze avtotedme. Lähembaine lidn om [[Dimitrovgrad]] (Ul'janovskan agj) 80 km päivlaskmha orhal. |
||
Nurlat jagase 17 lidnanlaptha. Lidn om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. |
Nurlat jagase 17 lidnanlaptha. Lidn om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. |
Vajehtuz 13. Uhoku 2018, kell 00:57
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2017) | 32,954 ristitud |
Pind | 22,6 km² |
Pämez' | Ravil' Kuzürov (2013—) |
Telefonkod | +7−84 345-xx-xxx |
Avtokod | 16, 116 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Nurlat (ven. i čuv.: Нурлат, tot.: Норлат / Norlat) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan suves. Se om Nurlatan rajonan administrativine keskuz.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud raudtestancijan žilho vozil 1905—1910. Se tegihe radnikžiloks vl 1938, sai lidnan statusad vl 1961.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Kondurč-jogen randal (Sokan ližajogi, Volgan hurapol'ne bassein), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, läz Samaran agjan röunad. Matkad Kazanihesai om 237 km lodeheze avtotedme. Lähembaine lidn om Dimitrovgrad (Ul'janovskan agj) 80 km päivlaskmha orhal.
Nurlat jagase 17 lidnanlaptha. Lidn om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.
Eläjad da ižanduz
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 32 601 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 2014 — 33 267 eläjad. Rahvahad (enamba 1%, vn 2002 rahvahanlugemižen mödhe): totarlaižed — 58,8%, venälaižed — 20,7%, čuvašalaižed — 19,0%, toižed rahvahad — 1,5%.
Ižandusen päsarakod oma kivivoin samine, sömtegimišt da sauvond. Ühtennimine raudtestancii seižub Ul'janovsk — Uf raudtel. Nell' üläopendusen aluzkundoiden alajagust om lidnas, mugažo agrarine tehnikum.
Irdkosketused
Nurlat Vikiaitas |
Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad | ||
Agriz | Al'met'jevsk | Arsk | Aznakajevo | Bavli | Bolgar | Bugul'm | Buinsk | Čistopol' | Innopolis | Jarčalli | Jelabug | Kazan' | Kukmor | Laiševo | Leninogorsk | Mamadiš | Mendelejevsk | Menzelinsk | Nižnekamsk | Nurlat | Zainsk | Zelenodol'sk | Tetüši | ||