Pert (Avstralii): Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Rivi 6: Rivi 6:
| Flag text =
| Flag text =
| Valdkund = Avstralii
| Valdkund = Avstralii
| Eläjiden lugu = 2,039,200
| Eläjiden lugu = 2,022,044
| Voz' = 2015
| Voz' = 2016
| Pind = 6,417.9
| Pind = 6,417.9
| Fail = Perth CBD from Mill Point (2).jpg
| Fail = Perth CBD from Mill Point (2).jpg
Rivi 18: Rivi 18:


== Istorii ==
== Istorii ==
Anglijalaine Džeims Sterling-admiral pani lidnan alusen ''Suon-River-kolonijaks'' vl 1829 elokun 12. päiväl. Vl 1850 eländpunkt sai joudjut, i vl 1856 Suren Britanijan Viktorija-kunigaznaine andoi lidnale «siti»-statusad.
Anglijalaine Džeims Sterling-admiral pani lidnan alust ''Suon-River-kolonijaks'' vn 1829 12. päiväl elokud. Vl 1850 eländpunkt sai joudjut, i vl 1856 Suren Britanijan Viktorija-kunigaznaine andoi lidnale «siti»-statusad. Pert šingotase ižandusen äiprofil'žeks keskuseks sijaližel torhudel. Kaivuztegimišton (kuld, titan, raudkivend), kivivoin da gazan ümbriradmižen edheotandoiden päfaterad oma lidnas.


== Geografijan andmused ==
== Geografijan andmused ==
Lidnan istorine keskuz sijadase [[Indine valdmeri|Indižen valdmeren]] randpoles, [[Suon (jogi)|Suon-jogen]] randoil, 15 km ülezjogen [[Frimantl]]-meriportaspäi. Pert om edahaine, no strategine eländpunkt, lähembaine sur' lidn om [[Adelaid]] 2100 km päivnouzmha.
Lidnan istorine keskuz sijadase [[Indine valdmeri|Indižen valdmeren]] randpoles, [[Suon (jogi)|Suon-jogen]] randoil, 15 km ülezjogen [[Frimantl]]-meriportaspäi, 2 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pert om edahaine, no strategine eländpunkt, lähembaine järed lidn om [[Adelaid]] 2100 km päivnouzmha.


Pert jagase 30 municipaližhe ühtnikha, kaikutte om ičeze flaganke da administracijanke.
Pert jagase 30 municipaližhe ühtnikha, kaikutte om ičeze flaganke da administracijanke.


== Ristitišt i transport ==
== Ristitišt i transport ==
Štatan ristitišton koume nelländest elädas Pertas ezilidnoidenke.
Vn 2011 Avstralijan rahvahanlugemižen mödhe 1 728 867 ristitud eliba lidnas. Štatan ristitišton koume nelländest elädas Pertas ezilidnoidenke.


Raudted, avtobusad, taksid da ehtatimed oma kundaližeks transportaks lidnas. Rahvahidenkeskeine civiline lendimport (''PER'') sijadase 12 km (tatanmaižed terminalad) i 17 km (rahvahidenkeskeine terminal) päivnouzmha lidnan azjaližes keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Suvipäivnouzmaižen Azijan lidnoihe, Persijan lahten maihe, [[Johannesburg]]ha i [[Mavrikii|Mavrikijha]], mugažo kaikedme Avstralijadme.
Raudted, avtobusad, taksid da ehtatimed oma kundaližeks transportaks lidnas. Rahvahidenkeskeine civiline lendimport (''PER'') sijadase 12 km (tatanmaižed terminalad) i 17 km (rahvahidenkeskeine terminal) päivnouzmha lidnan azjaližes keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Suvipäivnouzmaižen Azijan lidnoihe, Persijan lahten maihe, [[Johannesburg]]ha i [[Mavrikii|Mavrikijha]], mugažo kaikedme Avstralijadme.


== Irdkosketused ==
== Irdkosketused ==
* [http://www.perth.wa.gov.au/ Pert-lidnan oficialine sait (''perth.wa.gov.au'').] {{ref-en}}
* [http://www.perth.wa.gov.au/ Lidnan oficialine sait (''perth.wa.gov.au'').] {{ref-en}}
{{Commons|Perth, Western Australia}}
{{Commons|Perth, Western Australia}}



Vajehtuz 19. Keväz’ku 2018, kell 00:20

Pert
Perth
Valdkund Avstralii
Eläjiden lugu (2016) 2,022,044 ristitud
Pind 6,417,9 km²
Pert Perth
Telefonkod +61-(0)8
Aigvö UTC+8


Lidnan nägu Man kaimdajaspäi.

Pert (angl.: Perth [ˈpɜːrθ]) om lidn Avstralijan suvipäivlaskmas, nellänz' surtte lidn valdkundas. Se om Päivlaskmaine Avstralii-štatan pälidn.

Istorii

Anglijalaine Džeims Sterling-admiral pani lidnan alust Suon-River-kolonijaks vn 1829 12. päiväl elokud. Vl 1850 eländpunkt sai joudjut, i vl 1856 Suren Britanijan Viktorija-kunigaznaine andoi lidnale «siti»-statusad. Pert šingotase ižandusen äiprofil'žeks keskuseks sijaližel torhudel. Kaivuztegimišton (kuld, titan, raudkivend), kivivoin da gazan ümbriradmižen edheotandoiden päfaterad oma lidnas.

Geografijan andmused

Lidnan istorine keskuz sijadase Indižen valdmeren randpoles, Suon-jogen randoil, 15 km ülezjogen Frimantl-meriportaspäi, 2 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pert om edahaine, no strategine eländpunkt, lähembaine järed lidn om Adelaid 2100 km päivnouzmha.

Pert jagase 30 municipaližhe ühtnikha, kaikutte om ičeze flaganke da administracijanke.

Ristitišt i transport

Vn 2011 Avstralijan rahvahanlugemižen mödhe 1 728 867 ristitud eliba lidnas. Štatan ristitišton koume nelländest elädas Pertas ezilidnoidenke.

Raudted, avtobusad, taksid da ehtatimed oma kundaližeks transportaks lidnas. Rahvahidenkeskeine civiline lendimport (PER) sijadase 12 km (tatanmaižed terminalad) i 17 km (rahvahidenkeskeine terminal) päivnouzmha lidnan azjaližes keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Suvipäivnouzmaižen Azijan lidnoihe, Persijan lahten maihe, Johannesburgha i Mavrikijha, mugažo kaikedme Avstralijadme.

Irdkosketused



Avstralijan štatad da territorijad i niiden administrativižed keskused
Štatad Kvinslend (Brisben) | Päivlaskmaine Avstralii (Pert) | Suviavstralii (Adelaid) | Tasmanii (Hobart) | Uz' Suviuel's (Sidnei) | Viktorii (Mel'burn)
Territorijad Avstralijan pälidnan territorii (Kanber) | Džervis Bei territorii (Džervis Bei)| Pohjoine territorii (Darvin)
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.