Pert (Avstralii): Erod versijoiden keskes
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
+ |
||
Rivi 6: | Rivi 6: | ||
| Flag text = |
| Flag text = |
||
| Valdkund = Avstralii |
| Valdkund = Avstralii |
||
| Eläjiden lugu = 2, |
| Eläjiden lugu = 2,022,044 |
||
| Voz' = |
| Voz' = 2016 |
||
| Pind = 6,417.9 |
| Pind = 6,417.9 |
||
| Fail = Perth CBD from Mill Point (2).jpg |
| Fail = Perth CBD from Mill Point (2).jpg |
||
Rivi 18: | Rivi 18: | ||
== Istorii == |
== Istorii == |
||
Anglijalaine Džeims Sterling-admiral pani lidnan |
Anglijalaine Džeims Sterling-admiral pani lidnan alust ''Suon-River-kolonijaks'' vn 1829 12. päiväl elokud. Vl 1850 eländpunkt sai joudjut, i vl 1856 Suren Britanijan Viktorija-kunigaznaine andoi lidnale «siti»-statusad. Pert šingotase ižandusen äiprofil'žeks keskuseks sijaližel torhudel. Kaivuztegimišton (kuld, titan, raudkivend), kivivoin da gazan ümbriradmižen edheotandoiden päfaterad oma lidnas. |
||
== Geografijan andmused == |
== Geografijan andmused == |
||
Lidnan istorine keskuz sijadase [[Indine valdmeri|Indižen valdmeren]] randpoles, [[Suon (jogi)|Suon-jogen]] randoil, 15 km ülezjogen [[Frimantl]]-meriportaspäi. Pert om edahaine, no strategine eländpunkt, lähembaine |
Lidnan istorine keskuz sijadase [[Indine valdmeri|Indižen valdmeren]] randpoles, [[Suon (jogi)|Suon-jogen]] randoil, 15 km ülezjogen [[Frimantl]]-meriportaspäi, 2 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pert om edahaine, no strategine eländpunkt, lähembaine järed lidn om [[Adelaid]] 2100 km päivnouzmha. |
||
Pert jagase 30 municipaližhe ühtnikha, kaikutte om ičeze flaganke da administracijanke. |
Pert jagase 30 municipaližhe ühtnikha, kaikutte om ičeze flaganke da administracijanke. |
||
== Ristitišt i transport == |
== Ristitišt i transport == |
||
Štatan ristitišton koume nelländest elädas Pertas ezilidnoidenke. |
Vn 2011 Avstralijan rahvahanlugemižen mödhe 1 728 867 ristitud eliba lidnas. Štatan ristitišton koume nelländest elädas Pertas ezilidnoidenke. |
||
Raudted, avtobusad, taksid da ehtatimed oma kundaližeks transportaks lidnas. Rahvahidenkeskeine civiline lendimport (''PER'') sijadase 12 km (tatanmaižed terminalad) i 17 km (rahvahidenkeskeine terminal) päivnouzmha lidnan azjaližes keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Suvipäivnouzmaižen Azijan lidnoihe, Persijan lahten maihe, [[Johannesburg]]ha i [[Mavrikii|Mavrikijha]], mugažo kaikedme Avstralijadme. |
Raudted, avtobusad, taksid da ehtatimed oma kundaližeks transportaks lidnas. Rahvahidenkeskeine civiline lendimport (''PER'') sijadase 12 km (tatanmaižed terminalad) i 17 km (rahvahidenkeskeine terminal) päivnouzmha lidnan azjaližes keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Suvipäivnouzmaižen Azijan lidnoihe, Persijan lahten maihe, [[Johannesburg]]ha i [[Mavrikii|Mavrikijha]], mugažo kaikedme Avstralijadme. |
||
== Irdkosketused == |
== Irdkosketused == |
||
* [http://www.perth.wa.gov.au/ |
* [http://www.perth.wa.gov.au/ Lidnan oficialine sait (''perth.wa.gov.au'').] {{ref-en}} |
||
{{Commons|Perth, Western Australia}} |
{{Commons|Perth, Western Australia}} |
||
Vajehtuz 19. Keväz’ku 2018, kell 00:20
Valdkund | Avstralii |
Eläjiden lugu (2016) | 2,022,044 ristitud |
Pind | 6,417,9 km² |
Telefonkod | +61-(0)8 |
Aigvö | UTC+8 |
Pert (angl.: Perth [ˈpɜːrθ]) om lidn Avstralijan suvipäivlaskmas, nellänz' surtte lidn valdkundas. Se om Päivlaskmaine Avstralii-štatan pälidn.
Istorii
Anglijalaine Džeims Sterling-admiral pani lidnan alust Suon-River-kolonijaks vn 1829 12. päiväl elokud. Vl 1850 eländpunkt sai joudjut, i vl 1856 Suren Britanijan Viktorija-kunigaznaine andoi lidnale «siti»-statusad. Pert šingotase ižandusen äiprofil'žeks keskuseks sijaližel torhudel. Kaivuztegimišton (kuld, titan, raudkivend), kivivoin da gazan ümbriradmižen edheotandoiden päfaterad oma lidnas.
Geografijan andmused
Lidnan istorine keskuz sijadase Indižen valdmeren randpoles, Suon-jogen randoil, 15 km ülezjogen Frimantl-meriportaspäi, 2 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pert om edahaine, no strategine eländpunkt, lähembaine järed lidn om Adelaid 2100 km päivnouzmha.
Pert jagase 30 municipaližhe ühtnikha, kaikutte om ičeze flaganke da administracijanke.
Ristitišt i transport
Vn 2011 Avstralijan rahvahanlugemižen mödhe 1 728 867 ristitud eliba lidnas. Štatan ristitišton koume nelländest elädas Pertas ezilidnoidenke.
Raudted, avtobusad, taksid da ehtatimed oma kundaližeks transportaks lidnas. Rahvahidenkeskeine civiline lendimport (PER) sijadase 12 km (tatanmaižed terminalad) i 17 km (rahvahidenkeskeine terminal) päivnouzmha lidnan azjaližes keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Suvipäivnouzmaižen Azijan lidnoihe, Persijan lahten maihe, Johannesburgha i Mavrikijha, mugažo kaikedme Avstralijadme.
Irdkosketused
Pert (Avstralii) Vikiaitas |
Avstralijan štatad da territorijad i niiden administrativižed keskused | |||
Štatad | Kvinslend (Brisben) | Päivlaskmaine Avstralii (Pert) | Suviavstralii (Adelaid) | Tasmanii (Hobart) | Uz' Suviuel's (Sidnei) | Viktorii (Mel'burn) | ||
Territorijad | Avstralijan pälidnan territorii (Kanber) | Džervis Bei territorii (Džervis Bei)| Pohjoine territorii (Darvin) | ||
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |