Čikago: Erod versijoiden keskes
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
||
Rivi 12: | Rivi 12: | ||
| Pämez' = Ram Emanuel' (2011—) |
| Pämez' = Ram Emanuel' (2011—) |
||
| Telefonkod = +1-312. +1-773. +1-872 |
| Telefonkod = +1-312. +1-773. +1-872 |
||
| Aigvö = tal'vel [[UTC]] |
| Aigvö = tal'vel [[UTC]]−6,<br />kezal [[UTC]]−5 |
||
}} |
}} |
||
[[Fail:Chicago community areas map.svg|thumb|left|250px|Čikagon lidnrajonad da lidnanlaptad.]] |
[[Fail:Chicago community areas map.svg|thumb|left|250px|Čikagon lidnrajonad da lidnanlaptad.]] |
Vajehtuz 16. Kezaku 2018, kell 13:01
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad |
Eläjiden lugu (2010) | 2,695,598 ristitud |
Pind | 606,42 km² |
Pämez' | Ram Emanuel' (2011—) |
Telefonkod | +1−312, +1−773, +1−872 |
Aigvö | tal'vel UTC−6, kezal UTC−5 |
Čikago (angl.: Chicago [ʃɪˈkɑːgoʊ] vai [ʃɪˈkɔːgoʊ]) om lidn AÜV:oiden pohjoižes, Illinois-štatan pälidn. Se om koumanz' AÜV:oiden lidn ristitišton mödhe (Nju Jorkan da Los Andželesan jäl'ghe), järed finansine keskuz. Sijadase Mičigan-järven suvipäivlaskmaižel randal.
Istorii
Läz 1670 vot majami-indejalaižiden žilo oli olmas Čikagon sijal. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud 1780-nzil vozil peneks žiloks. Ezmäine tulii elämhä Žan-Batist Point du Sable oli franciženke da afrikaiženke augotižlibundanke, hän sauvoi fermad Čikago-jogensun randal. Čikago-žilo sai oficiališt lidnan statusad vozil 1833 (kuti «town») i 1837 (kuti «city»). Lidnan nimi om ottud francijalaižil sijaližiden indejalaižiden kelen shikaakwa-sanaspäi «meclauk», «meckünz'lauk».
Čikago eli vn 1871 järedan lämoipalon läbi, se andoi voimust sauda uden pertišton planan mödhe. Sauvondsarak šingotaškanzihe teravas, i vl 1885 mail'man ezmäine üläkorged pert' oli saudud lidnas.
Vl 1942 südäitukuine reakcii oli sädud ezmäižen kerdan mail'mas arni neciš lidnas, Čikagon universitetas.
Geografijan andmused
Lidn sijadase štatan pohjoižpäivnouzmas, 176..205 korktusil valdmeren pindan päl. Joged jokstas lidnadme: Čikago lidnan keskuses, Kalumet, Des-Pleis lidnan päivnouzmas.
Klimat om kontinentaline neps. Voden keskmäine lämuz +9,9 C°, heinkun +23,3 C°, tal'vkun −4,6 C°. Paneb sadegid 937 mm vodes, penemb vilukus-uhokus (45 mm kus), enamba elokus (124 mm).
Čikago jagase 9 lidnanlaptha, ned alajagasoiš 77 lidnrajonha (angl.: community area, 1920-nziden voziden lopuspäi), lidnrajonad — enamba mi 200 mikrorajonha (angl.: neighborhood).
Eläjad
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 2 695 598 ristitud. Läz 9,5 mln ristituid elädas Čikagon aglomeracijas (Sur' Čikago, angl.: Chicagoland), se otab koumant sijad AÜV:oiš i 26-nt sijad mail'mas eläjiden lugun mödhe.
Homaičendad
Irdkosketused
- Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (cityofchicago.org). (angl.) (isp.) (kit.) (pol'š.) (arab.)
Čikago Vikiaitas |
AÜV:oiden järedad lidnad | |||
Enamba 3 mln. eläjid | Los Andželes | Nju Jork | ||
1—3 mln. eläjid | Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose | ||
750 tuh. eläjid — 1 mln. | Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott | ||
Enamba 500 tuh. eläjid | Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington | ||
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |