Kopenhagen: Erod versijoiden keskes
Ei ole vajehtusen ühthevedoid |
+ |
||
Rivi 4: | Rivi 4: | ||
| Flag = |
| Flag = |
||
| Lidnanznam text = Kopenhagenan lidnanznam |
| Lidnanznam text = Kopenhagenan lidnanznam |
||
| Flag text = |
| Flag text = |
||
| Valdkund = Danii |
| Valdkund = Danii |
||
| Eläjiden lugu = |
| Eläjiden lugu = 1,308,893 |
||
| Voz' = |
| Voz' = 2018 |
||
| Pind = |
| Pind = 606.5 |
||
| Fail = Copenhagen Collage.jpg |
| Fail = Copenhagen Collage.jpg |
||
| Pämez' = |
| Pämez' = |
||
| Telefonkod = +45-3 |
| Telefonkod = +45-3 |
||
| Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 |
| Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 |
||
}} |
}} |
||
'''Kopenhagen''' ( |
'''Kopenhagen''' ({{lang-da|København}} [kʰøb̥ənˈhaʊ̯ˀn], vanhan danijan ''Køpmannæhafn''-nimitusespäi «torgovanoiden merivaldmad») om [[Danii|Danijan]] pälidn da kaikiš suremb kommun, mülüb [[Hovedstaden|Pälidnan regionan]] agjaha. |
||
Kaik 13 municipalitetad mülüdas lidnha täuzin i völ 3 paloin, kaks' lidnad oma Pälidnan regionan paloikš mugažo. Läz 2 mln ristituid elädas lidnas ezilidnoidenke (2015), nece om valdkundan ristitišton enamba koumandest. |
|||
== Istorii == |
== Istorii == |
||
Eländpunktan aluz om pandud vl 1167 lidnuseks kalanpüdajiden külän sijas. |
|||
== Geografijan andmused == |
== Geografijan andmused == |
||
Kopenhagen |
Kopenhagen sijadase valdkundan päivnouzmas, [[Baltijan meri|Baltijan meren]] Eresunn (Zund)-sal'men randal. Lidn otab kahtiden sariden palad: [[Zelandii (sar')|Zelandii]] da Amager. Pen' Slotshol'men-sar' om Kopenhagenan istorine keskuz. |
||
Eresunnan sild-tonnel' 16 km pitte ühtenzoitab lidnad ročin [[Mal'mö]]-lidnanke. |
|||
Klimat om [[ven vö|ven]] meren. Keza om viluhk, tal'v om pehmed. |
Klimat om [[ven vö|ven]] meren. Keza om viluhk, tal'v om pehmed. |
||
Kopenhagen |
Kopenhagen-kommun jagase 10 rajonha ({{lang-da|bydele}}). |
||
== Transport == |
== Transport == |
||
Metro radab lidnas vspäi 2002 (23 km pitte, 2 jonod, 22 stancijad vspäi 2007). |
Avtobusad, ezilidnelektrojonused da velosipedad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Metro radab lidnas vspäi 2002 (23 km pitte, 2 jonod, 22 stancijad vspäi 2007). |
||
Kaks' rahvahidenkeskešt lendimportad |
Eresunnan sild-tonnel' 16 km pitte ühtenzoitab lidnad ročin [[Mal'mö]]-lidnanke. Jogapäiväline ehtatim ühtenzoitab [[Oslo]]nke (Norvegii). Kaks' rahvahidenkeskešt lendimportad sijadasoiš lidnan ümbrištos: kaikiš suremb [[Skandinavii|Skandinavijan]] maiš Kastrup (''CPH'') om 8 km suvhe lidnan keskusespäi; pen' Roskil'de (''RKE'') om 15 km päivlaskmha. |
||
== Tetabad sündnuded da eläjad == |
== Tetabad sündnuded da eläjad == |
||
* [[Andersen Hans Kristian|Hans Kristian Andersen]] (1805−1875) — danijalaine kirjutai, mail'man tetabiden sarnoiden sädai. |
|||
* [[K'jerkegor Sören|Sören K'jerkegor]] (1813-1855) — danijalaine filosof, protestantine teolog da kirjutai |
* [[K'jerkegor Sören|Sören K'jerkegor]] (1813-1855) — danijalaine filosof, protestantine teolog da kirjutai |
||
* [[Padukone Dipika|Dipika Padukone]] (sünd. 1986) — indijalaine aktris da fotomodel. |
* [[Padukone Dipika|Dipika Padukone]] (sünd. 1986) — indijalaine aktris da fotomodel. |
||
* [[Gans Kristian Anderson]] |
|||
== Irdkosketused == |
== Irdkosketused == |
||
* [http://www.kk.dk/ Kopenhagen-lidnan oficialine sait.] {{ref-da}} {{ref-en}} |
* [http://www.kk.dk/ Kopenhagen-lidnan tobmuden oficialine sait (''kk.dk'').] {{ref-da}} {{ref-en}} |
||
{{Commons|Copenhagen}} |
|||
{{Evropan pälidnad}} |
{{Evropan pälidnad}} |
||
{{stub}} |
|||
[[Kategorii:Kopenhagen| ]] |
[[Kategorii:Kopenhagen| ]] |
||
[[Kategorii:Danijan lidnad]] |
[[Kategorii:Danijan lidnad]] |
Vajehtuz 26. Kezaku 2018, kell 20:00
Lidnanznam | |
Valdkund | Danii |
Eläjiden lugu (2018) | 1,308,893 ristitud |
Pind | 606,5 km² |
Telefonkod | +45−3 |
Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |
Kopenhagen (dan.: København [kʰøb̥ənˈhaʊ̯ˀn], vanhan danijan Køpmannæhafn-nimitusespäi «torgovanoiden merivaldmad») om Danijan pälidn da kaikiš suremb kommun, mülüb Pälidnan regionan agjaha.
Kaik 13 municipalitetad mülüdas lidnha täuzin i völ 3 paloin, kaks' lidnad oma Pälidnan regionan paloikš mugažo. Läz 2 mln ristituid elädas lidnas ezilidnoidenke (2015), nece om valdkundan ristitišton enamba koumandest.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud vl 1167 lidnuseks kalanpüdajiden külän sijas.
Geografijan andmused
Kopenhagen sijadase valdkundan päivnouzmas, Baltijan meren Eresunn (Zund)-sal'men randal. Lidn otab kahtiden sariden palad: Zelandii da Amager. Pen' Slotshol'men-sar' om Kopenhagenan istorine keskuz.
Klimat om ven meren. Keza om viluhk, tal'v om pehmed.
Kopenhagen-kommun jagase 10 rajonha (dan.: bydele).
Transport
Avtobusad, ezilidnelektrojonused da velosipedad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Metro radab lidnas vspäi 2002 (23 km pitte, 2 jonod, 22 stancijad vspäi 2007).
Eresunnan sild-tonnel' 16 km pitte ühtenzoitab lidnad ročin Mal'mö-lidnanke. Jogapäiväline ehtatim ühtenzoitab Oslonke (Norvegii). Kaks' rahvahidenkeskešt lendimportad sijadasoiš lidnan ümbrištos: kaikiš suremb Skandinavijan maiš Kastrup (CPH) om 8 km suvhe lidnan keskusespäi; pen' Roskil'de (RKE) om 15 km päivlaskmha.
Tetabad sündnuded da eläjad
- Hans Kristian Andersen (1805−1875) — danijalaine kirjutai, mail'man tetabiden sarnoiden sädai.
- Sören K'jerkegor (1813-1855) — danijalaine filosof, protestantine teolog da kirjutai
- Dipika Padukone (sünd. 1986) — indijalaine aktris da fotomodel.
Irdkosketused
- Kopenhagen-lidnan tobmuden oficialine sait (kk.dk). (dan.) (angl.)
Kopenhagen Vikiaitas |
Evropan pälidnad | ||
Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs | ||