Vodin kel': Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Rivi 2: Rivi 2:
'''Vodin kel'''' om [[vodilaižed|vodin rahvahan]] kel', kudamb mülüb [[Baltijan meren suomalaižed keled|Baltijan meren suomalaižihe kelihe]]. Lähembaižed keled oma [[estin kel'|estin]] da [[livin kel'|livin]] keled.
'''Vodin kel'''' om [[vodilaižed|vodin rahvahan]] kel', kudamb mülüb [[Baltijan meren suomalaižed keled|Baltijan meren suomalaižihe kelihe]]. Lähembaižed keled oma [[estin kel'|estin]] da [[livin kel'|livin]] keled.


Pagižijoid om tämbei lujas vähä ([[Venäma]]n [[Leningradan agj]]an päivlaskm), i sikš kel' om kadotanu ičeze kommunikativižen funkcijan.
Om lujas vähä pagižijoid tämbei (6..10 ristitud vl 2011, [[Venäma]]n [[Leningradan agj]]an päivlaskmaine [[Kingiseppan rajon]]), i sikš kel' om kadotanu ičeze kommunikativišt funkcijad. Eläjiden vähän lugun sü om sodad rahvahan territorijal, Tevtonan orden Uz'lidnan Tazovaldkundad vaste, sid' Ročinma Venämad vaste, 20. voz'sadal — sirdand Suomenmaha i repressijad.


Vodin keles om nell' paginad, no nügüd' elegiš om vaiše üks' niišpäi (päivlasmaine).
Kaik nell' paginad om vodin keles, no nügüd' vaiše üks' niišpäi (päivlaskmaine) jäb elegiš.


Jäl'gmäižil vozil vodin kelel pästtihe kaks' kirjad. Ližaks, necil kelel paindas "[[Maaväci]]"-lehtest.
Jäl'gmäižil vozil pästtihe kaks' kirjad vodin kelel. Ližaks, necil kelel paindas "[[Maaväci]]"-lehtest.

== Homaičendad ==
<references/>


== Edesine lugemine ==
== Edesine lugemine ==
Rivi 28: Rivi 31:
* Видеман Ф.И. О происхождении и языке вымерших ныне кревинов. — СПб., 1872.
* Видеман Ф.И. О происхождении и языке вымерших ныне кревинов. — СПб., 1872.
* Ленсу Я.Я. Материалы по говорам води // Западно-финский сборник. — Л., 1930.
* Ленсу Я.Я. Материалы по говорам води // Западно-финский сборник. — Л., 1930.

== Homaičendad ==
<references/>


{{stub}}
{{stub}}

Vajehtuz 9. Eloku 2018, kell 22:37

Vodin kelen levigandusen kart.

Vodin kel' om vodin rahvahan kel', kudamb mülüb Baltijan meren suomalaižihe kelihe. Lähembaižed keled oma estin da livin keled.

Om lujas vähä pagižijoid tämbei (6..10 ristitud vl 2011, Venäman Leningradan agjan päivlaskmaine Kingiseppan rajon), i sikš kel' om kadotanu ičeze kommunikativišt funkcijad. Eläjiden vähän lugun sü om sodad rahvahan territorijal, Tevtonan orden Uz'lidnan Tazovaldkundad vaste, sid' Ročinma Venämad vaste, 20. voz'sadal — sirdand Suomenmaha i repressijad.

Kaik nell' paginad om vodin keles, no nügüd' vaiše üks' niišpäi (päivlaskmaine) jäb elegiš.

Jäl'gmäižil vozil pästtihe kaks' kirjad vodin kelel. Ližaks, necil kelel paindas "Maaväci"-lehtest.

Homaičendad


Edesine lugemine

Vajehnikad
  • Posti L., Suhonen S. Vatjan kielen Kukkosin murteen sanakirja. — Helsinki, 1980.
  • Tsvetkov D. Vatjan kielen Joenperän murteen sanasto. — Helsinki, 1995.
  • Vadja keele sõnaraamat. (Vodin kelen vajehnik) / Redaktorad E. Adler, M. Leppik. Т. 1-7. Tallinn, 1990 — 2011.
Kirjad anglijan kelel
  • Ariste P. A Grammar of the Votic language. — The Hague, 1968.
Kirjad ročin kelel
  • Ahlqvist A. Wotisk grammatik jemte språkprof och ordförteckning. — Helsinki, 1856.
Kirjad suomen kelel
  • Kettunen L. Vatjan kielen äännehistoria. — Helsinki, 1930.
  • Mustonen O.A.F. Muistoonpanoja Vatjan kielestä // Virittäjä, 1883.
Kirjad venän kelel
  • Агранат Т. Западный диалект водского языка. — М.; Гронинген, 2007.
  • Видеман Ф.И. О происхождении и языке вымерших ныне кревинов. — СПб., 1872.
  • Ленсу Я.Я. Материалы по говорам води // Западно-финский сборник. — Л., 1930.
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.