Kiviaig: Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Rivi 1: Rivi 1:
{{1000}}
{{1000}}
[[Fail:National park stone tools.jpg|thumb|right|250px|Amuižed kivižed azeged, [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV]].]]
[[Fail:National park stone tools.jpg|thumb|right|250px|Amuižed kivižed azeged, [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV]].]]
'''Kiviaig''' vai '''Kiviaigad''' om tärtuz märičemha ristitkundan šingotesen avarod pordod edel [[bronzaig]]ad. Arheologine era zavodihe 3 mln vot tagaz, konz ezmäine [[gominid]] oti kived kädhe azegeks. Kiviaigad lopihe 6 tuhad vot tagaz [[metallurgii|metallurgijan]] sädandanke, 19. voz'sadal Avstralijan i Afrikan erasiš sijiš. Ottihe [[kivi]]d kävutamižhe ühtes metalloidenke erasiš kul'turoiš, kävutadas [[mellickivi|jauhtabkivid]] i [[ser]]aižid tähäsai. [[Sauvuz|Sauvused]] kivespäi da kivižiš materialoišpäi oma kaikiš amuižed.
'''Kiviaig''' vai '''Kiviaigad''' om tärtuz märičemha ristitkundan šingotesen avarod pordod edel [[metall]]oiden aigad ([[eneolit]] i [[bronzaig]]). Arheologine era zavodihe 3 mln vot tagaz, konz ezmäine [[gominid]] oti kived kädhe azegeks. Kiviaigad lopihe 6 tuhad vot tagaz [[metallurgii|metallurgijan]] sädandanke, 19. voz'sadal Avstralijan i Afrikan erasiš sijiš. Ottihe [[kivi]]d kävutamižhe ühtes metalloidenke erasiš kul'turoiš, kävutadas [[mellickivi|jauhtabkivid]] i [[ser]]aižid tähäsai. [[Sauvuz|Sauvused]] kivespäi da kivižiš materialoišpäi oma kaikiš amuižed.


Jagadas erad nenihe pordoihe: [[paleolit]] (aigaline, keskmäine, üläpaleolit), [[mezolit]], [[neolit]]. Vas'ken kävutamine — [[eneolit]], om päličmänendpord kiviaigaspäi bronzaigha. [[Afrik]]an kiviaig jagase koume pordho: aigaline, keskmäine i möhäine kiviaig.
Jagadas erad nenihe pordoihe: [[paleolit]] (aigaline, keskmäine, üläpaleolit), [[mezolit]], [[neolit]]. Vas'ken kävutamine — [[eneolit]], om päličmänendpord kiviaigaspäi [[bronzaig]]ha. [[Afrik]]an kiviaig jagase koume pordho: aigaline, keskmäine i möhäine kiviaig.


Kiviaigan ristit kävuti kivižid azegid mecadamha da rikomha živatoid, sauvomha pordaigaižid peitsijid i pert'kuluižid [[savi|savenke]], tehmaha toižid azegid, vaumičemha jauhod mectähkheinišpäi, omblemha sobad. Saudihe sur'kuluid [[dol'men]]id kivižen [[tela]]n abul, pühäpertid, kivirongid teveril. Kiven varmduz laskeb arheologile löuta uzid tedoid amuižes kundas kall'pirdandkuvišpäi da [[petroglifad|petroglifoišpäi]]. Primitivine torguind (vajehtuz tavaroil), religijan eziauguižed mujandad, mahapanend i ritualižed verod karguidenke oliba olmas.
Kiviaigan ristit kävuti kivižid azegid mecadamha da rikomha živatoid, sauvomha pordaigaižid peitsijid i pert'kuluižid [[savi|savenke]], tehmaha toižid azegid, vaumičemha jauhod mectähkheinišpäi, omblemha sobad. Saudihe sur'kuluid [[dol'men]]id kivižen [[tela]]n abul, pühäpertid, kivirongid teveril. Kiven varmduz laskeb arheologile löuta uzid tedoid amuižes kundas kall'pirdandkuvišpäi da [[petroglifad|petroglifoišpäi]]. Primitivine torguind (vajehtuz tavaroil), religijan eziauguižed mujandad, mahapanend i ritualižed verod karguidenke oliba olmas.


Kiviaigal [[ristit]]un levigandmižavaruz ližadui Päivnouzmaižen Afrikan savannaspäi kaikhe mail'mhasai. Živatoiden kodikoičend i [[živatvodind]] zavodihe kiviaigan lopus.
Kiviaigal [[ristit]]un levigandmižavaruz ližadui Päivnouzmaižen Afrikan savannaspäi kaikhe mail'mhasai. Živatoiden kodikoičend i [[živatvodind]] zavodihe kiviaigan lopus. Ottihe ičeze kivid erazvuiččiden kävutandoiden täht: [[ola]] i mouckivine šoidkivi oliba tehmaha azegid i veičid, [[bazal't]] i čurukivi — mellickivid. Mugažo pumaterialan, luiden, munakoren i pedran sar'viden kävutand leviganzi. Amuižed kivižed kalud elädas meiden päivil-ki, toižed hajetas aigan mändes, i arheologii tedoidab endišt kividen mödhe tobjimalaz.


{{Commons|Category:Stone Age}}
{{Commons|Category:Stone Age}}

Vajehtuz 14. Eloku 2018, kell 16:33

Amuižed kivižed azeged, AÜV.

Kiviaig vai Kiviaigad om tärtuz märičemha ristitkundan šingotesen avarod pordod edel metalloiden aigad (eneolit i bronzaig). Arheologine era zavodihe 3 mln vot tagaz, konz ezmäine gominid oti kived kädhe azegeks. Kiviaigad lopihe 6 tuhad vot tagaz metallurgijan sädandanke, 19. voz'sadal Avstralijan i Afrikan erasiš sijiš. Ottihe kivid kävutamižhe ühtes metalloidenke erasiš kul'turoiš, kävutadas jauhtabkivid i seraižid tähäsai. Sauvused kivespäi da kivižiš materialoišpäi oma kaikiš amuižed.

Jagadas erad nenihe pordoihe: paleolit (aigaline, keskmäine, üläpaleolit), mezolit, neolit. Vas'ken kävutamine — eneolit, om päličmänendpord kiviaigaspäi bronzaigha. Afrikan kiviaig jagase koume pordho: aigaline, keskmäine i möhäine kiviaig.

Kiviaigan ristit kävuti kivižid azegid mecadamha da rikomha živatoid, sauvomha pordaigaižid peitsijid i pert'kuluižid savenke, tehmaha toižid azegid, vaumičemha jauhod mectähkheinišpäi, omblemha sobad. Saudihe sur'kuluid dol'menid kivižen telan abul, pühäpertid, kivirongid teveril. Kiven varmduz laskeb arheologile löuta uzid tedoid amuižes kundas kall'pirdandkuvišpäi da petroglifoišpäi. Primitivine torguind (vajehtuz tavaroil), religijan eziauguižed mujandad, mahapanend i ritualižed verod karguidenke oliba olmas.

Kiviaigal ristitun levigandmižavaruz ližadui Päivnouzmaižen Afrikan savannaspäi kaikhe mail'mhasai. Živatoiden kodikoičend i živatvodind zavodihe kiviaigan lopus. Ottihe ičeze kivid erazvuiččiden kävutandoiden täht: ola i mouckivine šoidkivi oliba tehmaha azegid i veičid, bazal't i čurukivi — mellickivid. Mugažo pumaterialan, luiden, munakoren i pedran sar'viden kävutand leviganzi. Amuižed kivižed kalud elädas meiden päivil-ki, toižed hajetas aigan mändes, i arheologii tedoidab endišt kividen mödhe tobjimalaz.


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.