Maču Pikču: Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
p +
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 3: Rivi 3:
'''Maču Pikču''' ([[kečuan kel'|kečuaks]]: ''Machu Piсchu'' — «vanh (mägen)pä») om amuižen lidnan nügüdläine nimituz [[Peru]]n territorijal. Lidn seižub elämatoman [[Ispanii|Ispanižen]] londan jäl'ghe Peruhu (zavodihe vl 1532). Amerikalaine Hairam Bingem-tedoidai avaiži sidä mail'male vn 1911 24. päiväl heinkud.
'''Maču Pikču''' ([[kečuan kel'|kečuaks]]: ''Machu Piсchu'' — «vanh (mägen)pä») om amuižen lidnan nügüdläine nimituz [[Peru]]n territorijal. Lidn seižub elämatoman [[Ispanii|Ispanižen]] londan jäl'ghe Peruhu (zavodihe vl 1532). Amerikalaine Hairam Bingem-tedoidai avaiži sidä mail'male vn 1911 24. päiväl heinkud.


Lidn om saudud [[Inkiden imperii|inkiden]] [[Pačakutek Jupanki]]-imperatoran aigan (ohjasti vll 1438−1471) läz 1440 vot valdkundan rezidencijaks da pühälidnaks. Se oli koumanz' mugoine imperijas. Pojav sihe [[Čokekirao]]-lidn sijadase sil-žo [[Kusko]]n regional. Om läz 200 sauvust kaikes Maču Pikčun kompleksas — Päiväižen [[Inti]]-jumalan pühäpertid, imperatoran rezidencijad, valdkundan varažomad, eläjiden kundaližed honused. Vihmsezon oleleb lidnas, no sen alused oma varmdad.
Lidn om saudud [[Inkiden imperii|inkiden]] [[Pačakutek Jupanki]]-imperatoran aigan (ohjasti vll 1438−1471) läz 1440 vot valdkundan rezidencijaks da pühälidnaks. Se oli koumanz' mugoine imperijas. Pojav sihe [[Čokekirao]]-lidn sijadase sil-žo [[Kusko]]n regional. Om läz 200 sauvust kaikes Maču Pikčun kompleksas — pühäpertid, imperatoran rezidencijad, valdkundan varažomad, eläjiden kundaližed honused. Vihmsezon oleleb lidnas, manrehkaidused, no lidnan alused oma varmdad. Inkiden eziauguine te pidust' joged om kaičenus, se läbitab ülämänegid mägiden keskes, mända severz-se päiväd.


Lidn sijadase Uaina Pikču-mägen pautkel, 2450 m valdmeren pindan päl, Perun suves. Urubamb-jogi jokseb mägenno. Maču Pikčun todesine nimi om tundmatoi. Lähembaine žilo da raudtestancii om Aguas Kal'jentes ({{lang-es|Aguas Calientes}}) Urubamb-jogen randal, 6 kilometras keskustal vai 30 minutas avtobusal 2040 m korktusespäi. Voib sadas amuižhe lidnhasai raudtel [[Kusko]]späi, sid' avtobusal.
Lidn sijadase Uaina Pikču-mägen pautkel, 2450 m valdmeren pindan päl, Perun suves. Urubamb-jogi jokseb mägenno. Maču Pikčun todesine nimi om tundmatoi. Lähembaine žilo da raudtestancii om Aguas Kal'jentes ({{lang-es|Aguas Calientes}}) hulidenke purtkidenke Urubamb-jogen randal, 6 kilometras keskustal vai 30 minutas avtobusal 2040 m korktusespäi. Voib sadas amuižhe lidnhasai raudtel [[Kusko]]späi, sid' avtobusal.


Vl 1983 [[UNESCO]] pani lidnad Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe. Turistoiden valu om röunatud kaičemha kompleksad murendusespäi.
Vl 1983 [[UNESCO]] pani lidnad Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe. Turistoiden valu om röunatud kaičemha kompleksad murendusespäi.
Rivi 12: Rivi 12:
<center><gallery>
<center><gallery>
Fail:Karta MachuPicchu.PNG|Kompleksan kart
Fail:Karta MachuPicchu.PNG|Kompleksan kart
Fail:Machupicchu intihuatana.JPG|Päiväižen pühäpert'
Fail:Machupicchu intihuatana.JPG|Päiväižen [[Inti]]-jumalan pühäpert'
Fail:MachuPicchu TerracedFields (pixinn.net).jpg|Terrasad mägen pautkel
Fail:MachuPicchu TerracedFields (pixinn.net).jpg|Terrasad mägen pautkel
Fail:Machu Picchu11.jpg|Inkiden ''čakan'' — koumeiknaine pühäpert'
Fail:Machu Picchu11.jpg|Inkiden ''čakan'' — koumeiknaine pühäpert'
Fail:Machu Picchu a příjezdová cesta - panoramio.jpg|Maču Pikču i te lidnannoks
</gallery></center>
</gallery></center>



Vajehtuz 18. Eloku 2018, kell 16:18

Maču Pikčun jändused vl 2009.

Maču Pikču (kečuaks: Machu Piсchu — «vanh (mägen)pä») om amuižen lidnan nügüdläine nimituz Perun territorijal. Lidn seižub elämatoman Ispanižen londan jäl'ghe Peruhu (zavodihe vl 1532). Amerikalaine Hairam Bingem-tedoidai avaiži sidä mail'male vn 1911 24. päiväl heinkud.

Lidn om saudud inkiden Pačakutek Jupanki-imperatoran aigan (ohjasti vll 1438−1471) läz 1440 vot valdkundan rezidencijaks da pühälidnaks. Se oli koumanz' mugoine imperijas. Pojav sihe Čokekirao-lidn sijadase sil-žo Kuskon regional. Om läz 200 sauvust kaikes Maču Pikčun kompleksas — pühäpertid, imperatoran rezidencijad, valdkundan varažomad, eläjiden kundaližed honused. Vihmsezon oleleb lidnas, manrehkaidused, no lidnan alused oma varmdad. Inkiden eziauguine te pidust' joged om kaičenus, se läbitab ülämänegid mägiden keskes, mända severz-se päiväd.

Lidn sijadase Uaina Pikču-mägen pautkel, 2450 m valdmeren pindan päl, Perun suves. Urubamb-jogi jokseb mägenno. Maču Pikčun todesine nimi om tundmatoi. Lähembaine žilo da raudtestancii om Aguas Kal'jentes (isp.: Aguas Calientes) hulidenke purtkidenke Urubamb-jogen randal, 6 kilometras keskustal vai 30 minutas avtobusal 2040 m korktusespäi. Voib sadas amuižhe lidnhasai raudtel Kuskospäi, sid' avtobusal.

Vl 1983 UNESCO pani lidnad Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe. Turistoiden valu om röunatud kaičemha kompleksad murendusespäi.

Galerei

Irdkosketused


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.