Maču Pikču: Erod versijoiden keskes
p + |
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
||
Rivi 3: | Rivi 3: | ||
'''Maču Pikču''' ([[kečuan kel'|kečuaks]]: ''Machu Piсchu'' — «vanh (mägen)pä») om amuižen lidnan nügüdläine nimituz [[Peru]]n territorijal. Lidn seižub elämatoman [[Ispanii|Ispanižen]] londan jäl'ghe Peruhu (zavodihe vl 1532). Amerikalaine Hairam Bingem-tedoidai avaiži sidä mail'male vn 1911 24. päiväl heinkud. |
'''Maču Pikču''' ([[kečuan kel'|kečuaks]]: ''Machu Piсchu'' — «vanh (mägen)pä») om amuižen lidnan nügüdläine nimituz [[Peru]]n territorijal. Lidn seižub elämatoman [[Ispanii|Ispanižen]] londan jäl'ghe Peruhu (zavodihe vl 1532). Amerikalaine Hairam Bingem-tedoidai avaiži sidä mail'male vn 1911 24. päiväl heinkud. |
||
Lidn om saudud [[Inkiden imperii|inkiden]] [[Pačakutek Jupanki]]-imperatoran aigan (ohjasti vll 1438−1471) läz 1440 vot valdkundan rezidencijaks da pühälidnaks. Se oli koumanz' mugoine imperijas. Pojav sihe [[Čokekirao]]-lidn sijadase sil-žo [[Kusko]]n regional. Om läz 200 sauvust kaikes Maču Pikčun kompleksas — |
Lidn om saudud [[Inkiden imperii|inkiden]] [[Pačakutek Jupanki]]-imperatoran aigan (ohjasti vll 1438−1471) läz 1440 vot valdkundan rezidencijaks da pühälidnaks. Se oli koumanz' mugoine imperijas. Pojav sihe [[Čokekirao]]-lidn sijadase sil-žo [[Kusko]]n regional. Om läz 200 sauvust kaikes Maču Pikčun kompleksas — pühäpertid, imperatoran rezidencijad, valdkundan varažomad, eläjiden kundaližed honused. Vihmsezon oleleb lidnas, manrehkaidused, no lidnan alused oma varmdad. Inkiden eziauguine te pidust' joged om kaičenus, se läbitab ülämänegid mägiden keskes, mända severz-se päiväd. |
||
Lidn sijadase Uaina Pikču-mägen pautkel, 2450 m valdmeren pindan päl, Perun suves. Urubamb-jogi jokseb mägenno. Maču Pikčun todesine nimi om tundmatoi. Lähembaine žilo da raudtestancii om Aguas Kal'jentes ({{lang-es|Aguas Calientes}}) Urubamb-jogen randal, 6 kilometras keskustal vai 30 minutas avtobusal 2040 m korktusespäi. Voib sadas amuižhe lidnhasai raudtel [[Kusko]]späi, sid' avtobusal. |
Lidn sijadase Uaina Pikču-mägen pautkel, 2450 m valdmeren pindan päl, Perun suves. Urubamb-jogi jokseb mägenno. Maču Pikčun todesine nimi om tundmatoi. Lähembaine žilo da raudtestancii om Aguas Kal'jentes ({{lang-es|Aguas Calientes}}) hulidenke purtkidenke Urubamb-jogen randal, 6 kilometras keskustal vai 30 minutas avtobusal 2040 m korktusespäi. Voib sadas amuižhe lidnhasai raudtel [[Kusko]]späi, sid' avtobusal. |
||
Vl 1983 [[UNESCO]] pani lidnad Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe. Turistoiden valu om röunatud kaičemha kompleksad murendusespäi. |
Vl 1983 [[UNESCO]] pani lidnad Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe. Turistoiden valu om röunatud kaičemha kompleksad murendusespäi. |
||
Rivi 12: | Rivi 12: | ||
<center><gallery> |
<center><gallery> |
||
Fail:Karta MachuPicchu.PNG|Kompleksan kart |
Fail:Karta MachuPicchu.PNG|Kompleksan kart |
||
Fail:Machupicchu intihuatana.JPG|Päiväižen pühäpert' |
Fail:Machupicchu intihuatana.JPG|Päiväižen [[Inti]]-jumalan pühäpert' |
||
Fail:MachuPicchu TerracedFields (pixinn.net).jpg|Terrasad mägen pautkel |
Fail:MachuPicchu TerracedFields (pixinn.net).jpg|Terrasad mägen pautkel |
||
Fail:Machu Picchu11.jpg|Inkiden ''čakan'' — koumeiknaine pühäpert' |
Fail:Machu Picchu11.jpg|Inkiden ''čakan'' — koumeiknaine pühäpert' |
||
Fail:Machu Picchu a příjezdová cesta - panoramio.jpg|Maču Pikču i te lidnannoks |
|||
</gallery></center> |
</gallery></center> |
||
Vajehtuz 18. Eloku 2018, kell 16:18
Maču Pikču (kečuaks: Machu Piсchu — «vanh (mägen)pä») om amuižen lidnan nügüdläine nimituz Perun territorijal. Lidn seižub elämatoman Ispanižen londan jäl'ghe Peruhu (zavodihe vl 1532). Amerikalaine Hairam Bingem-tedoidai avaiži sidä mail'male vn 1911 24. päiväl heinkud.
Lidn om saudud inkiden Pačakutek Jupanki-imperatoran aigan (ohjasti vll 1438−1471) läz 1440 vot valdkundan rezidencijaks da pühälidnaks. Se oli koumanz' mugoine imperijas. Pojav sihe Čokekirao-lidn sijadase sil-žo Kuskon regional. Om läz 200 sauvust kaikes Maču Pikčun kompleksas — pühäpertid, imperatoran rezidencijad, valdkundan varažomad, eläjiden kundaližed honused. Vihmsezon oleleb lidnas, manrehkaidused, no lidnan alused oma varmdad. Inkiden eziauguine te pidust' joged om kaičenus, se läbitab ülämänegid mägiden keskes, mända severz-se päiväd.
Lidn sijadase Uaina Pikču-mägen pautkel, 2450 m valdmeren pindan päl, Perun suves. Urubamb-jogi jokseb mägenno. Maču Pikčun todesine nimi om tundmatoi. Lähembaine žilo da raudtestancii om Aguas Kal'jentes (isp.: Aguas Calientes) hulidenke purtkidenke Urubamb-jogen randal, 6 kilometras keskustal vai 30 minutas avtobusal 2040 m korktusespäi. Voib sadas amuižhe lidnhasai raudtel Kuskospäi, sid' avtobusal.
Vl 1983 UNESCO pani lidnad Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe. Turistoiden valu om röunatud kaičemha kompleksad murendusespäi.
Galerei
-
Kompleksan kart
-
Päiväižen Inti-jumalan pühäpert'
-
Terrasad mägen pautkel
-
Inkiden čakan — koumeiknaine pühäpert'
-
Maču Pikču i te lidnannoks
Irdkosketused
- Turizman sait (machupicchu.org). (angl.)
Maču Pikču Vikiaitas |
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |