Port-o-Prens: Erod versijoiden keskes

Port-o-Prens
Port-au-Prince (franc.)
Pòtoprens (hait.)
Valdkund	Haiti
Eläjiden lugu (2015)	987,310 ristitud
Pind	36,04 km²
Pämez'	Ral'f Juri Hevri; (viluku 2010—)
Telefonkod	+509
Aigvö	UTC−5

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanhemb vajehtuz Udemb vajehtuz→

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt

VisuaalneVikitekst

Pandud

Vajehtuz 2. Sügüz’ku 2018, kell 20:58

Port-o-Prens (franc.: Port-au-Prince «„Princ“-laivan port», hait.: Pòtoprens) om Haitin pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om valdkundan tegimišton keskuz. Kaik valdkundan üläopendusen aluzkundad sijadasoiš täs.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1749, oli kolonijan pälidnaks vspäi 1770.

Lidn eli läbi lujas manrehkaiduses vn 2010 12. päiväl vilukud (7 magnitudanke), enamba 200 tuh. eläjid pölištuiba, Port-o-Prens ezilidnoidenke oliba pandud mantazole läz täuzin.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Kariban meren Gonav-lahten ühtennimižen merikaran sättujal laivištole randal, 98 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Kommertine keskuz om mererandal, eländfartalad ülenudas vastmägehe amfiteatral. Lidn alištub meritorokoile, sur'vezile i reduvaluile. Elokaz Petionvill'-ezilidn om saudud suvipäivnouzmas kukhiden pautkil.

Klimat om tropine passatine. Päivän lämuz om +25..+28 C° vodes ümbri. Paneb sadegid 1350 mm vodes, oleskeleb vihmsezonoid sulakus-kezakus i sügüz'kus-kül'mkus.

Eläjad da transport

Vl 2009 lidnan eläjiden lugu oli 897 859 ristitud, ezilidnoidenke 2,3 mln ristitud. Vl 2015 2,6 mln eläjid oli 158,5 km² pindal, valdkundan nelländez. Eläjiden ühesa kümnendest oma afrikalaižed, 9% — mulatad.

Kebnavtod konor'anke i «tap-tap»-taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Meriport radab, saharan da kofen eksport. Rahvahidenkeskeine civiline Tussen-Luvertüran nimel nimitadud lendimport (PAP) sijadase Port-o-Prensan pohjoižes, tehtas reisid Kariban meren maihe, Monrealihe i Parižha.

Port-o-Prens Vikiaitas

	Pohjoižamerikan pälidnad
	Baster \| Bel'mopan \| Bridžtaun \| Gvatemal-lidn \| Havan \| Kastri \| Kingstaun \| Kingston \| Managua \| Mehiko \| Nassau \| Ottav \| Panam-lidn \| Port-o-Prens \| Port of Spein \| \| Rozo \| San Hose \| San Sal'vador \| Santo Domingo \| Sent Džons \| Sent Džordžes \| Tegusigal'p \| Vašington

@@ Rivi 14: / Rivi 14: @@
  | Aigvö = [[UTC]]−5
 }}
-'''Port-o-Prens''' ({{lang-fr|Port-au-Prince}} «„Princ“-laivan port», {{lang-ht|Pòtoprens}}) om [[Haiti]]n pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om valdkundan tegimišton keskuz.
+'''Port-o-Prens''' ({{lang-fr|Port-au-Prince}} «„Princ“-laivan port», {{lang-ht|Pòtoprens}}) om [[Haiti]]n pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om valdkundan tegimišton keskuz. Kaik valdkundan üläopendusen aluzkundad sijadasoiš täs.
 == Istorii ==
@@ Rivi 22: / Rivi 22: @@
 == Geografijan andmused ==
-Lidn sijadase [[Kariban meri|Kariban meren]] ühtennimižen lahten sättujal laivištole randal, 98 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Fartalad ülenudas vastmägehe amfiteatral, lidn alištub sur'vezile i reduvaluile.
+Lidn sijadase [[Kariban meri|Kariban meren]] Gonav-lahten ühtennimižen merikaran sättujal laivištole randal, 98 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Kommertine keskuz om mererandal, eländfartalad ülenudas vastmägehe amfiteatral. Lidn alištub meritorokoile, sur'vezile i reduvaluile. Elokaz Petionvill'-ezilidn om saudud suvipäivnouzmas kukhiden pautkil.
-Klimat om tropine passatine. Päivän lämuz om +25..+28 C° vodes ümbri. Paneb sadegid 1500 mm vodes, kaks' vihmsezonad: sulaku-kezaku i sügüz'ku-kül'mku.
+Klimat om tropine passatine. Päivän lämuz om +25..+28 C° vodes ümbri. Paneb sadegid 1350 mm vodes, oleskeleb vihmsezonoid sulakus-kezakus i sügüz'kus-kül'mkus.
-== Eläjad ==
+== Eläjad da transport ==
 Vl 2009 lidnan eläjiden lugu oli 897 859 ristitud, ezilidnoidenke 2,3 mln ristitud. Vl 2015 2,6 mln eläjid oli 158,5 km² pindal, valdkundan nelländez. Eläjiden ühesa kümnendest oma afrikalaižed, 9% — mulatad.
+Kebnavtod konor'anke i «tap-tap»-taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Meriport radab, saharan da kofen eksport. Rahvahidenkeskeine civiline Tussen-Luvertüran nimel nimitadud lendimport (''PAP'') sijadase Port-o-Prensan pohjoižes, tehtas reisid Kariban meren maihe, Monrealihe i Parižha.
 {{Commons|Port-au-Prince}}
@@ Rivi 33: / Rivi 35: @@
 {{Pohjoižamerikan pälidnad}}
-{{stub}}
 [[Kategorii:Port-o-Prens| ]]
 [[Kategorii:Haitin lidnad]]