Molibden: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt

Pandud

Vajehtuz 24. Sügüz’ku 2018, kell 20:27

42	0 0 1 13 18 8 2
Mo 95,95
Molibden

Molibden (Mo — molybdaenum latinan kelel) om 42nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudenden gruppan laptalagruppas, tabluden videndes periodas.

Element om harv londuses, 0,0003% Man kores massan mödhe. Ei voi löuta sidä joudjas olendas. Vl 1817 ročilaine Jöns Jakob Bercelius-himik sai puhtast molibdenad ezmäižen kerdan. Nimitihe amuižgrek.: μόλυβδος-sanaspäi «hahktin» molibdenitan (MoS₂) irdpol'žen koskundan tagut galenitha (PbS).

Fizižed ičendad

Molibden om hoštai hahkvauvaz päličmänendmetall. Pind muigotub il'mas 400 C° lämudel da sen enamba.

Atommass — 95,95. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 10,22 g/sm³. Suladandlämuz — 2890 K. Kehundlämuz — 4885 K.

Londuseline molibden kogoneb seičemes stabiližes izotopaspäi: ⁹²Мо (15,86% massan mödhe), ⁹⁴Мо (9,12%), ⁹⁵Мо (15,70%), ⁹⁶Мо (16,50%), ⁹⁷Мо (9,45%), ⁹⁸Мо (23,75%) i ¹⁰⁰Мо (9,62%, T_½ — 8,5 × 10¹⁸ vot). Sen ližaks tetas 26 ratud radioaktivišt izotopad 83..91, 93, 99, 101..115 atommassanke i niiden 8 izomärad.

Irdkosketused

Molibden Vikiaitas

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.

@@ Rivi 1: / Rivi 1: @@
 [[Fail:Molybdenum crystaline fragment and 1cm3 cube.jpg|thumb|left|250px|Molibdenan kristalline palaine ühten kubižen santimetran kohtha.]]
 {{Himine element|42|Molibden|Mo|95,95|Metall|2|8|18|13|1|0|0|}}
-'''Molibden''' (''Mo'' - ''molybdaenum'' latinan kelel) om 42nz' himine element [[Himižiden elementoiden periodine tablut|himižiden elementoiden periodižes tabludes]]. Sen sijaduz om kudenden gruppan laptalagruppas, tabluden videndes periodas.
+'''Molibden''' (''Mo'' — ''molybdaenum'' latinan kelel) om 42nz' himine element [[Himižiden elementoiden periodine tablut|himižiden elementoiden periodižes tabludes]]. Sen sijaduz om kudenden gruppan laptalagruppas, tabluden videndes periodas.
-Element om harv londuses, sidä ei voi löuta joudjas olendas. Puhtast molibdenad sai ezmäižen kerdan vl 1817 ročilaine himik J. Bercelius.
+Element om harv londuses, 0,0003% Man kores massan mödhe. Ei voi löuta sidä joudjas olendas. Vl 1817 ročilaine Jöns Jakob Bercelius-himik sai puhtast molibdenad ezmäižen kerdan. Nimitihe {{lang-grc|μόλυβδος}}-sanaspäi «[[hahktin]]» molibdenitan (MoS<sub>2</sub>) irdpol'žen koskundan tagut galenitha (PbS).
 == Fizižed ičendad ==
-Molibden om hoštai hahkvauvaz [[metall|päličmänendmetall]].
+Molibden om hoštai hahkvauvaz [[metall|päličmänendmetall]]. Pind muigotub il'mas 400 C° lämudel da sen enamba.
 Atommass — 95,95. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 10,22 g/sm³. Suladandlämuz — 2890 K. Kehundlämuz — 4885 K.
+Londuseline molibden kogoneb seičemes stabiližes [[izotop]]aspäi: <sup>92</sup>Мо (15,86% massan mödhe), <sup>94</sup>Мо (9,12%), <sup>95</sup>Мо (15,70%), <sup>96</sup>Мо (16,50%), <sup>97</sup>Мо (9,45%), <sup>98</sup>Мо (23,75%) i <sup>100</sup>Мо (9,62%, T<sub>½</sub> — 8,5 × 10<sup>18</sup> vot). Sen ližaks tetas 26 ratud radioaktivišt izotopad 83..91, 93, 99, 101..115 atommassanke i niiden 8 izomärad.
 == Irdkosketused ==
+* [http://www.webelements.com/webelements/elements/text/Mo/key.html Molibden ''webelements.com''-saital.] {{ref-en}}
+* [http://n-t.ru/ri/ps/pb042.htm Kirjutuz molibdenas Himižiden elementoiden populärižes ''n-t.ru''-kirjištos.] {{ref-ru}}
 {{Commons|Molybdenum}}
-* [http://www.webelements.com/webelements/elements/text/Mo/key.html Molibden Webelements.com-saital.] {{ref-en}}
-* [http://n-t.ru/ri/ps/pb042.htm Kirjutuz molibdenas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos.] {{ref-ru}}
 {{stub}}