Erinevus lehekülje "Fosfor" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 1456 baiti ,  3 aasta eest
+
(+ Periodine tablut)
(+)
[[Fail:PhosphComby.jpg|thumb|left|250px|Vauged, rusked, pakuine da must (ruskedsinine) fosfor oma elementan allotropižed modifikacijad.]]
{{Himine element|15|Fosfor|P|30,973762|Metallatoi substancii|2|8|5|0|0|0|0|}}
'''Fosfor''' (''P'' — ''phosphorus'' latinan kelel) om 15nz' himine element [[Himižiden elementoiden periodine tablut|himižiden elementoiden periodižes tabludes]]. Sen sijaduz om videnden gruppan päalagruppas, tabluden koumandes periodas.
 
Element om ezmäine avaitud Antižen mirun jäl'ghe. Gamburgalaine Hennig Brand-alhimik löuzi vauvhatujad substancijad ristitun kuzes i nimiti sidä latinan kelen sanoil ''phosphorus mirabilis'' «lämoin čudonsädai kandai». Francijalaine [[Antuan Lavuazje]]-himik (1743−1794) todesti fosforad elementarižeks substancijaks. Fosfor (vai Eosfor, {{lang-grc|Φωσφόρος}} «lämoin kandai») oli [[Vener (planet)|homendeztähthan]] kaičijan amuižgrekižes mifologijas.
Fosfor om lujas levitadud londuses. Ei voi vastata sidä puhthas olendas elementan lujan himižen aktivižusen tagut.
 
Fosfor om lujas levitadud londusesMan kores (800..900 grammad tonnas) i ani ei sidä merivedes — 0,07 mg/L. Ei voi vastatalöuta sidä puhthas olendas elementan lujan himižen aktivižusen tagut.
 
Fosfor om tarbhaine eläbiden olijoiden täht, ühtneb luiden i hambhiden sauvondas, sen muiktused formiruidas stajiden südäitukuid, fermentoid. Ristitun maks toižetab fosforan ühtnendoid.
 
== Fizižed ičendad ==
Fosfor om metallatoi substancii normaližiš arvoimižiš, süttub kebnas. Kaik om nell' allotropišt modifikacijad, polenijan himižen aktivižusen i ližadujan ninevusen mödhe: morii vauged (kändase rusttaks lämudel, pakuine — ližadusidenke), vähäntoksine rusked (2,4 g/sm³), must (sadas 20 tuhad atmosferid painudel i +200 C° lämudel, 2,69 g/sm³), metalline (sadas läz 1 mln atmosferid painudel, 3,83 g/sm³, elektrojoksusen hüvä veim).
 
Atommass — 30,973762. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 1,82 g/sm³ (vauged fosfor). Suladandlämuz — 317,3 K. Kehundlämuz — 553 K.
 
Londuseline fosfor kogoneb üks'jäižes stabiližes <sup>31</sup>P-izotopaspäi. Tetas 22 ratud radioaktivišt izotopad 24..30, 32..46 atommassanke, ei ole izomärid. Kaikiš hätkemban <sup>33</sup>P-izotopan pol'čihodamižen pord om 25,34 päivest.
 
== Irdkosketused ==
63 227

muudatust

Navigacii