Fosfor: Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 17: Rivi 17:


== Kävutand ==
== Kävutand ==
Kävutadas rusttad fosforad tobjimalaz, süttajaks substancijaks tehmaha [[virid]] i azegištod, mineraližeks [[heretuz|heretuseks]]. Ottas kävutamižhe vauktad fosforad pästmaha travijad azegištod. Pämineralad oma [[apatit]] (Ca<sub>5</sub>(PO<sub>4</sub>)<sub>3</sub>(F,Cl,OH)) i fosforit.
Kävutadas rusttad fosforad tobjimalaz, sütutamižsubstancijaks tehmaha [[virid]] i azegištod, mineraližeks [[heretuz|heretuseks]]. Ottas kävutamižhe vauktad fosforad pästmaha travijad azegištod. Pämineralad oma [[apatit]] Ca<sub>5</sub>(PO<sub>4</sub>)<sub>3</sub>(F,Cl,OH) i fosforit.


== Irdkosketused ==
== Irdkosketused ==

Vajehtuz 4. Kül’mku 2018, kell 21:47

Vauged, rusked da must (ruskedsinine) fosfor oma elementan allotropižed modifikacijad.
15
0
0
0
0
5
8
2
P
30,973762
Fosfor

Fosfor (Pphosphorus latinan kelel) om 15nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om videnden gruppan päalagruppas, tabluden koumandes periodas.

Element om ezmäine avaitud Antižen mirun jäl'ghe. Gamburgalaine Hennig Brand-alhimik löuzi vauvhatujad substancijad ristitun kuzes i nimiti sidä latinan kelen sanoil phosphorus mirabilis «lämoin čudonsädai kandai». Francijalaine Antuan Lavuazje-himik (1743−1794) todesti fosforad elementarižeks substancijaks. Fosfor (vai Eosfor, amuižgrek.: Φωσφόρος «lämoin kandai») oli homendeztähthan kaičijan amuižgrekižes mifologijas.

Fosfor om lujas levitadud Man kores (800..900 grammad tonnas) i ani ei sidä merivedes — 0,07 mg/L. Ei voi löuta fosforad puhthas olendas elementan lujan himižen aktivižusen tagut.

Fosfor om tarbhaine eläbiden olijoiden täht, ühtneb luiden i hambhiden sauvondas, sen muiktused formiruidas stajiden südäitukuid, fermentoid. Ristitun maks toižetab fosforan ühtnendoid.

Fizižed ičendad

Fosfor om metallatoi substancii normaližiš arvoimižiš, süttub kebnas. Kaik om nell' allotropišt modifikacijad, polenijan himižen aktivižusen i ližadujan ninevusen mödhe: morii vauged (kändase rusttaks lämudel, pakuine — ližadusidenke), vähäntoksine rusked (2,4 g/sm³), must (sadas 20 tuhad atmosferid painudel i +200 C° lämudel, 2,69 g/sm³), metalline (sadas läz 1 mln atmosferid painudel, 3,83 g/sm³, elektrojoksusen hüvä veim).

Atommass — 30,973762. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 1,82 g/sm³ (vauged fosfor). Suladandlämuz — 317,3 K. Kehundlämuz — 553 K.

Londuseline fosfor kogoneb üks'jäižes stabiližes 31P-izotopaspäi. Tetas 22 ratud radioaktivišt izotopad 24..30, 32..46 atommassanke, ei ole izomärid. Kaikiš hätkemban 33P-izotopan pol'čihodamižen pord om 25,34 päivest.

Kävutand

Kävutadas rusttad fosforad tobjimalaz, sütutamižsubstancijaks tehmaha virid i azegištod, mineraližeks heretuseks. Ottas kävutamižhe vauktad fosforad pästmaha travijad azegištod. Pämineralad oma apatit Ca5(PO4)3(F,Cl,OH) i fosforit.

Irdkosketused