Cirkonii: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt

Pandud

Vajehtuz 13. Kül’mku 2018, kell 21:13

40	0 0 2 10 18 8 2
Zr 91,224
Cirkonii

Cirkonii (Zr — zirconium latinan kelel) om 40nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om nelländen gruppan laptalagruppas, tabluden videndes periodas.

Element om levitadud londuses, pala Man litosferas — 170..250 grammad tonnas. Germanijalaine Martin Genrih Klaprot-himik avaiži cirkonijan vl 1789. Mülüb mineraloihe gafnijan ühtes.

Biologišt rolid ei ole, segoitamatomad vedes cirkonijan ühtnendad oma inertižed himižešti bioümbrištos. Metall sättub proteziruimha luid i hambhid.

Fizižed ičendad

Cirkonii om plastine hoštai hobedaižvauged metall. Pölü palab i poukahtub il'mas. Se oleskeleb kahtes kristalližes modifikacijas järgeližel painudel: α-Zr geksagonaliženke seglusenke kändase β-cirkonijaks kubiženke seglusenke 863 C° (ližasegoitusita) lämudel.

Atommass — 91,224. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 6,506 g/sm³. Suladandlämuz — 2128 K (1855 C°). Kehundlämuz — 4650 K (4377 C°).

Londuseline cirkonii kogoneb vides izotopaspäi, nell' oma stabiližed: ⁹⁰Zr (51,46%), ⁹¹Zr (11,23%), ⁹²Zr (17,11%), ⁹⁴Zr (17,4%), ⁹⁶Zr (2,8%, T_½=2 × 10¹⁹ vot). Tetas mugažo 28 ratud radioaktivišt izotopad 78..89, 93, 95, 97..110 atommassanke, i 6 izomärad, kaikiš hätkemb om ⁹³Zr-izotop 1,53 mln vozid pol'čihodamižen pordonke.

Kävutand

Ottas kävutamižhe metallurgijas legiruindližaduseks. Vajehtadas hüväsuguižid metalloid tehnikas. Tehtas astjoid, südäitukuižiden reaktoriden paloid, muiktusenvastašt mašiništod. Kävutadas praznikambuškelusen šlibakoikš, palab teravas i läz savuta.

Irdkosketused

Cirkonii Vikiaitas

@@ Rivi 4: / Rivi 4: @@
 Element om levitadud londuses, pala Man litosferas — 170..250 grammad tonnas. Germanijalaine Martin Genrih Klaprot-himik avaiži cirkonijan vl 1789. Mülüb mineraloihe [[gafnii|gafnijan]] ühtes.
+Biologišt rolid ei ole, segoitamatomad vedes cirkonijan ühtnendad oma inertižed himižešti bioümbrištos. Metall sättub proteziruimha luid i hambhid.
 == Fizižed ičendad ==
-Cirkonii om plastine hoštai hobedaižvauged [[metall]] i oleskeleb kahtes kristalližes modifikacijas.
+Cirkonii om plastine hoštai hobedaižvauged [[metall]]. Pölü palab i poukahtub il'mas. Se oleskeleb kahtes kristalližes modifikacijas järgeližel painudel: α-Zr geksagonaliženke seglusenke kändase β-cirkonijaks kubiženke seglusenke 863 C° (ližasegoitusita) lämudel.
 Atommass — 91,224. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 6,506 g/sm³. Suladandlämuz — 2128 K (1855 C°). Kehundlämuz — 4650 K (4377 C°).
 Londuseline cirkonii kogoneb vides izotopaspäi, nell' oma stabiližed: <sup>90</sup>Zr (51,46%), <sup>91</sup>Zr (11,23%), <sup>92</sup>Zr (17,11%), <sup>94</sup>Zr (17,4%), <sup>96</sup>Zr (2,8%, T<sub>½</sub>=2 × 10<sup>19</sup> vot). Tetas mugažo 28 ratud radioaktivišt izotopad 78..89, 93, 95, 97..110 atommassanke, i 6 izomärad, kaikiš hätkemb om <sup>93</sup>Zr-izotop 1,53 mln vozid pol'čihodamižen pordonke.
+== Kävutand ==
+Ottas kävutamižhe metallurgijas legiruindližaduseks. Vajehtadas hüväsuguižid metalloid tehnikas. Tehtas astjoid, südäitukuižiden reaktoriden paloid, muiktusenvastašt mašiništod. Kävutadas praznikambuškelusen šlibakoikš, palab teravas i läz savuta.
 == Irdkosketused ==
@@ Rivi 19: / Rivi 24: @@
 {{Periodine tablut}}
-{{stub}}
 [[Kategorii:Himižed elementad kirjamišton mödhe]]