Guančžou: Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Rivi 14: Rivi 14:
| Aigvö = [[UTC]]+8
| Aigvö = [[UTC]]+8
}}
}}
'''Guančžou''' ({{lang-zh|广州市}}, [[pin'jin']] ''Guǎngzhōu'' (kwɑ̀ŋʈʂóʊ)) om [[Kitai]]n lidn valdkundan suves. Se om [[Guandun]]-agjan administrativine keskuz. Ende nimitihe lidnad-ki Evropas agjan mödhe ''Kanton:aks'' sijaližel paginal.
'''Guančžou''' ({{lang-zh|广州市}}, [[pin'jin']] ''Guǎngzhōu'' [kwàŋ.ʈʂóu]) om [[Kitai]]n lidn valdkundan suves. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, [[Guandun]]-agjan administrativine keskuz. Ende nimitihe lidnad-ki Evropas agjan mödhe ''Kanton:aks'' sijaližel paginal.


Eländpunktan aluz om pandud enamba 2 tuhad vozid tagaz, oficialižen legendan mödhe — vl 862 edel meiden erad. Kaiken oli meriportaks, [[Šuukte]] meredme zavodihe neciš lidnas, verhad mad veiba ujuden kitajižid tavaroid. Vhesai 1840 Kantonan meriport oli üks'jäine avaitud Kitaiš evropalažiden torguindlaivoiden täht.
Lidn sijadase läz [[Hel'mesižen jogen del't]]-regionad, Čžuczän-jogen randal (lankteb [[Kitain Suvimeri|Kitain Suvimerhe]]), 11 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Lidn sijadase sadas kilometras pohjoižhe [[Hel'mesižen jogen del't]]-regionaspäi, Čžuczän-jogen randal (lankteb [[Kitain Suvimeri|Kitain Suvimerhe]]), 11 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.


Vl 2014 eläjiden lugu oli 14 080 500 ristitud.
Vl 2014 eläjiden lugu oli 14 080 500 ristitud.

Vajehtuz 2. Tal’vku 2018, kell 13:29

Guančžou
广州市
Flag
Fail:Flag of the City of Guangzhou.svg
Valdkund Kitai
Eläjiden lugu (2014) 14,080,500 ristitud
Pind 7 434,4 km²
Guančžou 广州市
Pämez' Ven' Gohuei
(viluku 2016—)


Aigvö UTC+8


Guančžou (kit.: 广州市, pin'jin' Guǎngzhōu [kwàŋ.ʈʂóu]) om Kitain lidn valdkundan suves. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Guandun-agjan administrativine keskuz. Ende nimitihe lidnad-ki Evropas agjan mödhe Kanton:aks sijaližel paginal.

Eländpunktan aluz om pandud enamba 2 tuhad vozid tagaz, oficialižen legendan mödhe — vl 862 edel meiden erad. Kaiken oli meriportaks, Šuukte meredme zavodihe neciš lidnas, verhad mad veiba ujuden kitajižid tavaroid. Vhesai 1840 Kantonan meriport oli üks'jäine avaitud Kitaiš evropalažiden torguindlaivoiden täht.

Lidn sijadase sadas kilometras pohjoižhe Hel'mesižen jogen del't-regionaspäi, Čžuczän-jogen randal (lankteb Kitain Suvimerhe), 11 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Vl 2014 eläjiden lugu oli 14 080 500 ristitud.

Sebruzlidnad

Irdkosketused


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.