Dakk: Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Rivi 11: Rivi 11:
| Pind = 306.38
| Pind = 306.38
| Fail = Dhaka Bd.jpg
| Fail = Dhaka Bd.jpg
| Pämez' = Annisul Huk (2015-)<br/>Sajid Hokon (2015-)
| Pämez' = Džamal' Mustafa<br />(tal'vku 2018—)<br/>Mohammad Sajid Hokon<br />(semendku 2015—)
| Telefonkod = +880-02
| Telefonkod = +880-02
| Aigvö = [[UTC]]+6
| Aigvö = [[UTC]]+6
}}
}}
'''Dakk''' ([[bengalan kel'|beng]].: ''ঢাকা'') om [[Bangladeš]]an pälidn da kaikiš suremb lidn.
'''Dakk''' ({{lang-bn|ঢাকা}} [ɖʱaka]) om [[Bangladeš]]an pälidn (vspäi 1971) da kaikiš suremb lidn.


== Istorii ==
Eländpunktan aluz om pandud 7. voz'sadal. Se tegihe Bengalijan pälidnaks vl 1608.
Eländpunktan aluz om pandud 7. voz'sadal. Se oli Bengalijan pälidnaks vll 1608−1717.


Dakk šingotase tekstilin fabrikoil, farmaceftižel sarakol, maižandusen produkcijan ümbriradajal tegimištol (džut, ris), banksarakol i konsaltingal, järed jogiport radab.
Lidn sijadase [[Gang]]an del'tan randal. Vl 2005 Dakkan eläjiden lugu oli 9 724 976 ristitud.


[[Hoka Sadek Hussein|Sadek Hussein Hoka]] om ranu lidnan 2. pämehen (2002-2011). Vn 2011 tal'vkuspäi Dakk om jagatud kahthe municipaližhe ühtnikha: pohjoine (angl. ''Dhaka North City Corporation'') i suvine (angl. ''Dhaka South City Corporation''), kaikuččel ičeze pämez' om olmas.
[[Hoka Sadek Hussein|Sadek Hussein Hoka]] oli ranu lidnan 2. pämehen (2002−2011). Vn 2011 tal'vkuspäi Dakk om jagatud kahthe municipaližhe ühtnikha: pohjoine (angl. ''Dhaka North City Corporation'') i suvine (angl. ''Dhaka South City Corporation''), kaikuččel ičeze pämez' om olmas.

== Geografijan andmused ==
Lidn sijadase [[Gang]]an del'tan Burigang-hijaman hural randal, 60 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om tropine räk da upehtoitai. Päivän keskmäine lämuz om +26..+28 C° keväz'kus-redukus, +19 C° vilukus. Paneb sadegid 1970 mm vodes, kuiv sezon oleskeleb kül'mkus-uhokus (50 mm pordos).

== Eläjad ==
Vl 2005 Dakkan eläjiden lugu oli 9 724 976 ristitud. Läz 20 mln elädas ezilidnoidenke vl 2018, ristitišt ližadub lidnan röunoiden levitandal i eläjiden migracijal kaiken valdkundan külätahoišpäi.

Kaik 52 üläopendusen aluzkundad om avaitud lidnas.

== Transport ==
Municipaližed avtobusad, dizel'jonused, velo- da avtorikšad oma kundaližeks transportaks lidnas. Kamalapur om lidnan znamasine päraudtestancii. Kebnan metropolitenan ezmäine jono om sauvomas vspäi 2016.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Hazrat Šahdžalal-lendimport (''DAC'', 11,5 mln passažiroid vl 2018) sijadase 17 km lidnan keskusespäi Dakkan pohjoižes. Tehtas reisid Indijha, araban mirun maihe, Suvipäivnouzmaižen Azijan i Keskuzazijan maihe, mugažo järedoihe lidnoihe mail'madme.


== Galerei ==
== Galerei ==
Rivi 32: Rivi 48:
</gallery></center>
</gallery></center>


== Irdkosketused ==
* [http://www.dncc.gov.bd/ Pohjoižen Dakkan tobmuden sait (''dncc.gov.bd'').] {{ref-bn}} {{ref-en}}
* [http://www.dhakasouthcity.gov.bd/ Suvižen Dakkan tobmuden sait (''dhakasouthcity.gov.bd'').] {{ref-bn}} {{ref-en}}
{{Commons|Dhaka}}
{{Commons|Dhaka}}


{{Azijan pälidnad}}
{{Azijan pälidnad}}


{{stub}}
[[Kategorii:Dakk| ]]
[[Kategorii:Dakk| ]]
[[Kategorii:Bangladešan lidnad]]
[[Kategorii:Bangladešan lidnad]]
[[Kategorii:Bangladeš]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Bangladeš|*]]
[[Kategorii:Pälidnad]]
[[Kategorii:Pälidnad]]

Vajehtuz 8. Viluku 2019, kell 19:00

Dakk
ঢাকা
Valdkund Bangladeš
Eläjiden lugu (2016) 14,543,124 ristitud
Pind 306,38 km²
Dakk ঢাকা
Pämez' Džamal' Mustafa
(tal'vku 2018—)
Mohammad Sajid Hokon
(semendku 2015—)
Telefonkod +880−02
Aigvö UTC+6


Dakk (beng.: ঢাকা [ɖʱaka]) om Bangladešan pälidn (vspäi 1971) da kaikiš suremb lidn.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud 7. voz'sadal. Se oli Bengalijan pälidnaks vll 1608−1717.

Dakk šingotase tekstilin fabrikoil, farmaceftižel sarakol, maižandusen produkcijan ümbriradajal tegimištol (džut, ris), banksarakol i konsaltingal, järed jogiport radab.

Sadek Hussein Hoka oli ranu lidnan 2. pämehen (2002−2011). Vn 2011 tal'vkuspäi Dakk om jagatud kahthe municipaližhe ühtnikha: pohjoine (angl. Dhaka North City Corporation) i suvine (angl. Dhaka South City Corporation), kaikuččel ičeze pämez' om olmas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Gangan del'tan Burigang-hijaman hural randal, 60 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om tropine räk da upehtoitai. Päivän keskmäine lämuz om +26..+28 C° keväz'kus-redukus, +19 C° vilukus. Paneb sadegid 1970 mm vodes, kuiv sezon oleskeleb kül'mkus-uhokus (50 mm pordos).

Eläjad

Vl 2005 Dakkan eläjiden lugu oli 9 724 976 ristitud. Läz 20 mln elädas ezilidnoidenke vl 2018, ristitišt ližadub lidnan röunoiden levitandal i eläjiden migracijal kaiken valdkundan külätahoišpäi.

Kaik 52 üläopendusen aluzkundad om avaitud lidnas.

Transport

Municipaližed avtobusad, dizel'jonused, velo- da avtorikšad oma kundaližeks transportaks lidnas. Kamalapur om lidnan znamasine päraudtestancii. Kebnan metropolitenan ezmäine jono om sauvomas vspäi 2016.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Hazrat Šahdžalal-lendimport (DAC, 11,5 mln passažiroid vl 2018) sijadase 17 km lidnan keskusespäi Dakkan pohjoižes. Tehtas reisid Indijha, araban mirun maihe, Suvipäivnouzmaižen Azijan i Keskuzazijan maihe, mugažo järedoihe lidnoihe mail'madme.

Galerei

Irdkosketused



Azijan pälidnad
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan