Dakk: Erod versijoiden keskes
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
+ |
||
Rivi 11: | Rivi 11: | ||
| Pind = 306.38 |
| Pind = 306.38 |
||
| Fail = Dhaka Bd.jpg |
| Fail = Dhaka Bd.jpg |
||
| Pämez' = |
| Pämez' = Džamal' Mustafa<br />(tal'vku 2018—)<br/>Mohammad Sajid Hokon<br />(semendku 2015—) |
||
| Telefonkod = +880-02 |
| Telefonkod = +880-02 |
||
| Aigvö = [[UTC]]+6 |
| Aigvö = [[UTC]]+6 |
||
}} |
}} |
||
'''Dakk''' ( |
'''Dakk''' ({{lang-bn|ঢাকা}} [ɖʱaka]) om [[Bangladeš]]an pälidn (vspäi 1971) da kaikiš suremb lidn. |
||
== Istorii == |
|||
Eländpunktan aluz om pandud 7. voz'sadal. Se |
Eländpunktan aluz om pandud 7. voz'sadal. Se oli Bengalijan pälidnaks vll 1608−1717. |
||
Dakk šingotase tekstilin fabrikoil, farmaceftižel sarakol, maižandusen produkcijan ümbriradajal tegimištol (džut, ris), banksarakol i konsaltingal, järed jogiport radab. |
|||
Lidn sijadase [[Gang]]an del'tan randal. Vl 2005 Dakkan eläjiden lugu oli 9 724 976 ristitud. |
|||
[[Hoka Sadek Hussein|Sadek Hussein Hoka]] |
[[Hoka Sadek Hussein|Sadek Hussein Hoka]] oli ranu lidnan 2. pämehen (2002−2011). Vn 2011 tal'vkuspäi Dakk om jagatud kahthe municipaližhe ühtnikha: pohjoine (angl. ''Dhaka North City Corporation'') i suvine (angl. ''Dhaka South City Corporation''), kaikuččel ičeze pämez' om olmas. |
||
== Geografijan andmused == |
|||
Lidn sijadase [[Gang]]an del'tan Burigang-hijaman hural randal, 60 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. |
|||
Klimat om tropine räk da upehtoitai. Päivän keskmäine lämuz om +26..+28 C° keväz'kus-redukus, +19 C° vilukus. Paneb sadegid 1970 mm vodes, kuiv sezon oleskeleb kül'mkus-uhokus (50 mm pordos). |
|||
== Eläjad == |
|||
Vl 2005 Dakkan eläjiden lugu oli 9 724 976 ristitud. Läz 20 mln elädas ezilidnoidenke vl 2018, ristitišt ližadub lidnan röunoiden levitandal i eläjiden migracijal kaiken valdkundan külätahoišpäi. |
|||
Kaik 52 üläopendusen aluzkundad om avaitud lidnas. |
|||
== Transport == |
|||
Municipaližed avtobusad, dizel'jonused, velo- da avtorikšad oma kundaližeks transportaks lidnas. Kamalapur om lidnan znamasine päraudtestancii. Kebnan metropolitenan ezmäine jono om sauvomas vspäi 2016. |
|||
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Hazrat Šahdžalal-lendimport (''DAC'', 11,5 mln passažiroid vl 2018) sijadase 17 km lidnan keskusespäi Dakkan pohjoižes. Tehtas reisid Indijha, araban mirun maihe, Suvipäivnouzmaižen Azijan i Keskuzazijan maihe, mugažo järedoihe lidnoihe mail'madme. |
|||
== Galerei == |
== Galerei == |
||
Rivi 32: | Rivi 48: | ||
</gallery></center> |
</gallery></center> |
||
== Irdkosketused == |
|||
* [http://www.dncc.gov.bd/ Pohjoižen Dakkan tobmuden sait (''dncc.gov.bd'').] {{ref-bn}} {{ref-en}} |
|||
* [http://www.dhakasouthcity.gov.bd/ Suvižen Dakkan tobmuden sait (''dhakasouthcity.gov.bd'').] {{ref-bn}} {{ref-en}} |
|||
{{Commons|Dhaka}} |
{{Commons|Dhaka}} |
||
{{Azijan pälidnad}} |
{{Azijan pälidnad}} |
||
{{stub}} |
|||
[[Kategorii:Dakk| ]] |
[[Kategorii:Dakk| ]] |
||
[[Kategorii:Bangladešan lidnad]] |
[[Kategorii:Bangladešan lidnad]] |
||
⚫ | |||
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] |
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] |
||
⚫ | |||
[[Kategorii:Pälidnad]] |
[[Kategorii:Pälidnad]] |
Vajehtuz 8. Viluku 2019, kell 19:00
Valdkund | Bangladeš |
Eläjiden lugu (2016) | 14,543,124 ristitud |
Pind | 306,38 km² |
Pämez' | Džamal' Mustafa (tal'vku 2018—) Mohammad Sajid Hokon (semendku 2015—) |
Telefonkod | +880−02 |
Aigvö | UTC+6 |
Dakk (beng.: ঢাকা [ɖʱaka]) om Bangladešan pälidn (vspäi 1971) da kaikiš suremb lidn.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud 7. voz'sadal. Se oli Bengalijan pälidnaks vll 1608−1717.
Dakk šingotase tekstilin fabrikoil, farmaceftižel sarakol, maižandusen produkcijan ümbriradajal tegimištol (džut, ris), banksarakol i konsaltingal, järed jogiport radab.
Sadek Hussein Hoka oli ranu lidnan 2. pämehen (2002−2011). Vn 2011 tal'vkuspäi Dakk om jagatud kahthe municipaližhe ühtnikha: pohjoine (angl. Dhaka North City Corporation) i suvine (angl. Dhaka South City Corporation), kaikuččel ičeze pämez' om olmas.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Gangan del'tan Burigang-hijaman hural randal, 60 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om tropine räk da upehtoitai. Päivän keskmäine lämuz om +26..+28 C° keväz'kus-redukus, +19 C° vilukus. Paneb sadegid 1970 mm vodes, kuiv sezon oleskeleb kül'mkus-uhokus (50 mm pordos).
Eläjad
Vl 2005 Dakkan eläjiden lugu oli 9 724 976 ristitud. Läz 20 mln elädas ezilidnoidenke vl 2018, ristitišt ližadub lidnan röunoiden levitandal i eläjiden migracijal kaiken valdkundan külätahoišpäi.
Kaik 52 üläopendusen aluzkundad om avaitud lidnas.
Transport
Municipaližed avtobusad, dizel'jonused, velo- da avtorikšad oma kundaližeks transportaks lidnas. Kamalapur om lidnan znamasine päraudtestancii. Kebnan metropolitenan ezmäine jono om sauvomas vspäi 2016.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Hazrat Šahdžalal-lendimport (DAC, 11,5 mln passažiroid vl 2018) sijadase 17 km lidnan keskusespäi Dakkan pohjoižes. Tehtas reisid Indijha, araban mirun maihe, Suvipäivnouzmaižen Azijan i Keskuzazijan maihe, mugažo järedoihe lidnoihe mail'madme.
Galerei
-
Üks' sildoišpäi
-
Kreskent-järv lidnanpirdas
-
Päiduz Dakkas
Irdkosketused
- Pohjoižen Dakkan tobmuden sait (dncc.gov.bd). (beng.) (angl.)
- Suvižen Dakkan tobmuden sait (dhakasouthcity.gov.bd). (beng.) (angl.)
Dakk Vikiaitas |
Azijan pälidnad | ||
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan | ||