Nur-Sultan: Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Ei ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 1: Rivi 1:
{{Eländpunkt
{{Eländpunkt
| Nimi = Astan<br />Астана <small>(kaz. i ven.)</small>
| Nimi = Nursultan<br />Астана <small>(kaz. i ven.)</small>
| Lidnanznam = New coat of arms of Astana.svg
| Lidnanznam = New coat of arms of Astana.svg
| Flag = New flag of Astana.svg
| Flag = New flag of Astana.svg
Rivi 14: Rivi 14:
| Aigvö = [[UTC]]+6
| Aigvö = [[UTC]]+6
}}
}}
'''Astan''' ([[kazahan kel'|kazahan]] i [[venän kel'|venän]] kelil: ''Астана'') om [[Kazahstan]]an [[pälidn]]. Se om lidn tazovaldkundan alištusenke, valdkundan kahtenz' surtte lidn.
'''Nursultan''' ([[kazahan kel'|kazahan]] i [[venän kel'|venän]] kelil: ''Астана'') om [[Kazahstan]]an [[pälidn]]. Se om lidn tazovaldkundan alištusenke, valdkundan kahtenz' surtte lidn.


== Istorii ==
== Istorii ==

Vajehtuz 20. Keväz’ku 2019, kell 11:29

Nursultan
Астана (kaz. i ven.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Kazahstan
Eläjiden lugu (2018) 1,070,196 ristitud
Pind 797,33 km²
Nursultan Астана (kaz. i ven.)
Pämez' Bahit Sultanov
(sügüz'ku 2018—)
Telefonkod +77−172
Aigvö UTC+6


Nursultan (kazahan i venän kelil: Астана) om Kazahstanan pälidn. Se om lidn tazovaldkundan alištusenke, valdkundan kahtenz' surtte lidn.

Istorii

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1830 kuti kozakoiden Akmolan forpost läz kazahlaižiden surt Akmol-žilod kaičemha Venälaižen imperijan ut ümbrikod kazahan toižiden hanoiden sodavägiden londoišpäi. Vn 1863 16. päiväl kezakud Akmolan varmitez da ühtenzoittud žilo senno saiba ümbrikon pälidnan statusad Akmolinsk-nimenke. Vll 1961−1992 nimitihe sidä Celinograd:aks (kaz. i ven.: Целиноград). Vll 1992−1998 nimi oli Akmol (kaz.: Ақмола, ven.: Акмола), udesnimitihe čoman kulundan da hüvän associacijan täht.

Kätihe Kazahstanan pälidnaks vs 1997 tal'vkun 10. päiväspäi.

Geografijan andmused

Lidn sijadase valdkundan pohjoižes, Išim-jogen molembil randoil, 347 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Astan jagase nellhä administrativižhe rajonha: Almati, Esil', Sariark (kaz.: Сарыарқа), Baikonur (vn 2018 keväz'kuspäi).

Eläjad

Vl 2015 eläjiden lugu oli 852 985 ristitud[1]. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Sebruzlidnad

Homaičendad

  1. 2015 жылғы 1 қаңтарға Қазақстан Республикасының облыстары, қалалары және аудандары бойынша халық саны. — Kazahstanan statistikan komitet (stat.gov.kz). (kazah.)

Irdkosketused



Azijan pälidnad
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan