Nur-Sultan: Erod versijoiden keskes

Nursultan
Нұрсұлтан(kaz.)Нурсултан (ven.)
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Kazahstan
Eläjiden lugu (2018)	1,070,196 ristitud
Pind	797,33 km²
Pämez'	Bahit Sultanov; (sügüz'ku 2018—)
Telefonkod	+77−172
Aigvö	UTC+6

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanhemb vajehtuz Udemb vajehtuz→

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt

VisuaalneVikitekst

Pandud

Vajehtuz 20. Keväz’ku 2019, kell 20:37

Nursultan (kaz.: Нұрсұлтан, ven.: Нурсултан) om Kazahstanan pälidn. Se om lidn tazovaldkundan alištusenke, valdkundan kahtenz' surtte lidn.

Istorii

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1830 kuti kozakoiden Akmolan forpost läz kazahlaižiden surt Akmol-žilod kaičemha Venälaižen imperijan ut ümbrikod kazahan toižiden hanoiden sodavägiden londoišpäi. Vn 1863 16. päiväl kezakud Akmolan varmitez da ühtenzoittud žilo senno saiba ümbrikon pälidnan statusad Akmolinsk-nimenke. Vll 1961−1992 nimitihe sidä Celinograd:aks (kaz. i ven.: Целиноград). Vll 1992−1998 nimi oli Akmol (kaz.: Ақмола, ven.: Акмола), udesnimitihe čoman kulundan da hüvän associacijan täht Astan:aks (kaz. i ven. Астана). Vn 2019 20. päiväl kezakud parlament vahvišti pälidnan ut nimitust.

Kätihe Kazahstanan pälidnaks vs 1997 tal'vkun 10. päiväspäi.

Geografijan andmused

Lidn sijadase valdkundan pohjoižes, Išim-jogen molembil randoil, 347 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Astan jagase nellhä administrativižhe rajonha: Almati, Esil', Sariark (kaz.: Сарыарқа), Baikonur (vn 2018 keväz'kuspäi).

Eläjad

Vl 2015 eläjiden lugu oli 852 985 ristitud^[1]. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Sebruzlidnad

Jordanii Amman, Jordanii (vspäi 2005)
Turkanma Ankar, Turkanma (2001)
Tailand Bankok, Tailand (2004)
Kirgizstan Biškek, Kirgizstan (2011)
Pol'šanma Gdan'sk, Pol'šanma (1996)
Vjetnam Hanoi, Vjetnam (2009)
Venäma Kazan', Tatarstanan Tazovaldkund, Venälaine Federacii (2004)
Filippinad Manil, Filippinad (2004)
Francii Nicc, Francii (2014)
Suomenma Oulu, Suomenma (2013)
Kitai Pekin, Kitai (2006)
Venäma Piter, Venälaine Federacii (1996)
Latvii Rig, Latvii (1998)
Korejan Tazovaldkund Seul, Korejan Tazovaldkund (2004)
Gruzii Tbilis, Gruzii (1996)
Venäma Uf, Baškortostanan Tazovaldkund, Venälaine Federacii (2010)
Pol'šanma Varšav, Pol'šanma (2002)
Horvatii Zagreb, Horvatii (2014)

Homaičendad

↑ 2015 жылғы 1 қаңтарға Қазақстан Республикасының облыстары, қалалары және аудандары бойынша халық саны. — Kazahstanan statistikan komitet (stat.gov.kz). (kazah.)

Irdkosketused

Lidnan administracijan (Astanan Akimat:an) oficialine portal (astana.gov.kz). (kazah.) (ven.) (angl.)

Nur-Sultan Vikiaitas

	Azijan pälidnad
	Abu Dabi \| Amman \| Ankar \| Astan \| Ašhabad \| Bagdad \| Baku \| Bandar Seri Begavan \| Bankok \| Beirut \| Biškek \| Dakk \| Damask \| Dili \| Doh \| Džakart \| Dušanbe \| El' Kuveit \| Hanoi \| Islamabad \| Jerevan \| Jerusalim \| Kabul \| Katmandu \| Kuala Lumpur \| Male \| Manam \| Manil \| Maskat \| Naip'jido \| Nikosii \| Pekin \| Phen'jan \| Pnompen' \| Rijad \| Sanaa \| Seul \| Singapur \| Šri Džajavardenepura Kotte \| Taškent \| Tbilis \| Tehran \| Thimphu \| Tokio \| Ulanbatar \| Uz' Deli \| V'jent'jan

[1] 2015 жылғы 1 қаңтарға Қазақстан Республикасының облыстары, қалалары және аудандары бойынша халық саны. — Kazahstanan statistikan komitet (stat.gov.kz). (kazah.)

[1]

@@ Rivi 14: / Rivi 14: @@
  | Aigvö = [[UTC]]+6
 }}
-'''Nursultan''' ([[kazahan kel'|kazahan]] ''Нұрсұлтан'' i [[venän kel'|venän]] kelil: ''Нурсултан'') om [[Kazahstan]]an [[pälidn]]. Se om lidn tazovaldkundan alištusenke, valdkundan kahtenz' surtte lidn.
+'''Nursultan''' ({{lang-kk|Нұрсұлтан}}, {{lang-ru|Нурсултан}}) om [[Kazahstan]]an [[pälidn]]. Se om lidn tazovaldkundan alištusenke, valdkundan kahtenz' surtte lidn.
 == Istorii ==
-Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1830 kuti [[kozakišt|kozakoiden]] ''Akmolan forpost'' läz kazahlaižiden surt Akmol-žilod kaičemha Venälaižen imperijan ut ümbrikod kazahan toižiden hanoiden sodavägiden londoišpäi. Vn 1863 16. päiväl kezakud Akmolan varmitez da ühtenzoittud žilo senno saiba ümbrikon pälidnan statusad ''Akmolinsk''-nimenke. Vll 1961−1992 nimitihe sidä ''Celinograd:aks'' ([[kaz]]. i {{lang-ru|Целиноград}}). Vll 1992−1998 nimi oli ''Akmol'' ({{lang-kk|Ақмола}}, {{lang-ru|Акмола}}), udesnimitihe čoman kulundan da hüvän associacijan täht.
+Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1830 kuti [[kozakišt|kozakoiden]] ''Akmolan forpost'' läz kazahlaižiden surt Akmol-žilod kaičemha Venälaižen imperijan ut ümbrikod kazahan toižiden hanoiden sodavägiden londoišpäi. Vn 1863 16. päiväl kezakud Akmolan varmitez da ühtenzoittud žilo senno saiba ümbrikon pälidnan statusad ''Akmolinsk''-nimenke. Vll 1961−1992 nimitihe sidä ''Celinograd:aks'' ([[kaz]]. i {{lang-ru|Целиноград}}). Vll 1992−1998 nimi oli ''Akmol'' ({{lang-kk|Ақмола}}, {{lang-ru|Акмола}}), udesnimitihe čoman kulundan da hüvän associacijan täht ''Astan:aks'' (kaz. i ven. ''Астана''). Vn 2019 20. päiväl kezakud parlament vahvišti pälidnan ut nimitust.
 Kätihe Kazahstanan pälidnaks vs 1997 tal'vkun 10. päiväspäi.