Džibuti (lidn): Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Rivi 6: Rivi 6:
| Flag text = Džibutin flag
| Flag text = Džibutin flag
| Valdkund = Džibuti
| Valdkund = Džibuti
| Eläjiden lugu = 623,891
| Eläjiden lugu = 529,000
| Voz' = 2013
| Voz' = 2015
| Pind = 630
| Pind = 44
| Fail = Djibcapital.jpg
| Fail = Djibcapital.jpg
| Pämez' =
| Pämez' =
Rivi 14: Rivi 14:
| Aigvö = [[UTC]]+3
| Aigvö = [[UTC]]+3
}}
}}
[[Fail:Updated Map Of Djibouti City and Balbala.png|thumb|left|200px|Lidnan kart (2017).]]
'''Džibuti''' ([[araban kel'|arab.]] جيبوتي ''Džībūtī'', [[francijan kel'|franc.]]: ''Ville de Djibouti'', [[somalin kel'|somal.]]: ''Magaalada Jabuuti'', [[afaran kel'|afar.]] ''Gabuuti'') om [[Džibuti|ühtennimižen valdkundan]] pälidn (vspäi 1977) da kaikiš suremb lidn.
'''Džibuti''' ({{lang-ar|جيبوتي}} ''Džībūtī'', {{lang-fr|Ville de Djibouti}}, [[somalin kel'|somal]].: ''Magaalada Jabuuti'', [[afaran kel'|afar]].: ''Gabuuti'') om [[Džibuti|ühtennimižen valdkundan]] pälidn (vspäi 1977) da kaikiš suremb lidn.


Lidn om valdkundan administrativižeks ühtnikaks ühtes sen viden agjanke, pälidnan territorii om. Äi sur'oigenduzkundoid da Afrikan rahvahidenkeskeižiden organizacijoiden päfateroid da ezitaikundoid sijatas täs, ozutesikš, Valdkundoidenkeskeižen šingotesen ohjandusen ([[anglijan kel'|angl.]] ''[[:en:Intergovernmental Authority on Development|IGAD]]'') päfater.
Lidn om valdkundan administrativižeks ühtnikaks ühtes sen viden agjanke, pälidnan territorii om.


== Istorii ==
== Istorii ==
Lidnan aluz oli pandud vl 1888.
Eländpunktan aluz oli pandud vl 1888. Mülütihe järedad päivlaskmašt Balbal-ezilidnad pälidnha vl 1987.

Äi sur'oigenduzkundoid da [[Afrik]]an rahvahidenkeskeižiden organizacijoiden päfateroid da ezitaikundoid sijadasoiš täs, ozutesikš, Valdkundoidenkeskeižen šingotesen ohjandusen ([[anglijan kel'|angl]]. ''[[:en:Intergovernmental Authority on Development|IGAD]]'') päfater.


== Geografijan andmused ==
== Geografijan andmused ==
Lidn sijadase [[Indine valdmeri|Indižen valdmeren]] [[Tadžur]]-lahten randal ([[Adenan laht]]en päivlaskmpolel), 14 m valdmeren pindan päl keskkorktusel, 21 km [[Somali]]n röunhasai suvipäivnouzmpolehe. Strategine [[Bab-el'-Mandeb]]-sal'm sijadase pohjoižpoles lidnaspäi.
Lidn sijadase [[Indine valdmeri|Indižen valdmeren]] [[Tadžur]]-lahten randal ([[Adenan laht]]en päivlaskmpolel), 14 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, 21 km [[Somali]]n röunhasai suvipäivnouzmpolehe. Strategine [[Bab-el'-Mandeb]]-sal'm sijadase pohjoižpoles lidnaspäi.


Klimat om letetazangišton [[tropine vö|tropine]], kuiv da lujas räk. Paneb 160 mm sadegid vodes, kezal ei olele ani niid. Vilukun kesklämuz +25°C, heinkun — +36°C.
Klimat om letetazangišton [[tropine vö|tropine]], kuiv da lujas räk. Paneb 160 mm sadegid vodes, kezal ei olele ani niid. Vilukun keskmäine lämuz om +25°C, heinkun — +36°C.


Džibuti-lidn jagase 35 ümbrikho.
== Administrativine jagand ==

Lidn alajagase 27 lidnanümbrikho.
== Eläjad ==
Vl 2005 eläjiden lugu oli 452 447 ristitud, valdkundan ristitišton pol'. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Eläjiden koumandez om sündnu verhiže lähiže maihe (2015): Somali, Efiopii, Jemen, Oman.

Pälidnan territorijan pind om 200 km², eläjiden lugu — 748 tuh. ristituid (2017).


== Transport ==
== Transport ==
Vspäi 1981 Džibuti tegese portaks valdkundmaksoita. Se om [[Efiopii|Efiopijan]] eksportan poliškon päverai, tavarad vedase raudtedme sišpäi da tagaze.
Vspäi 1981 Džibuti radab portaks valdkundmaksoita. Se om [[Efiopii|Efiopijan]] eksportan poliškon päverai, tavarad vedase raudtedme sišpäi da tagaze.


Rahvahidenkeskeine Džibuti-Ambuli-lendimport (''JIB'') sijadase 6 kilometrad suvipäivnouzmpolehe lidnan keskusespäi. Se om sodaznamoičendanke civiližen ližaks. [[Džibuti]]-valdkundan, [[Francii|Francijan]] da [[AÜV]]:oiden il'mväged kävutadas aeroportad.
Rahvahidenkeskeine Džibuti-Ambuli-lendimport (''JIB'') sijadase 6 kilometrad suvipäivnouzmpolehe lidnan keskusespäi. Se om sodaznamoičendanke civiližen ližaks. [[Džibuti]]-valdkundan, [[Francii|Francijan]] da [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV:oiden]] il'mväged kävutadas aeroportad.


== Homaičendad ==
== Homaičendad ==
<references />
<references />

{{Commons|Category:Djibouti (city)}}


{{Afrikan pälidnad}}
{{Afrikan pälidnad}}

{{stub}}


[[Kategorii:Džibuti (lidn)| ]]
[[Kategorii:Džibuti (lidn)| ]]
[[Kategorii:Džibutin lidnad]]
[[Kategorii:Džibutin lidnad]]
[[Kategorii:Džibutin agjad]]
[[Kategorii:Džibuti]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Džibuti|*]]
[[Kategorii:Pälidnad]]
[[Kategorii:Pälidnad]]
[[Kategorii:Džibutin agjad]]

Vajehtuz 31. Keväz’ku 2019, kell 11:01

Džibuti
جيبوتي (Džībūtī) (arab.)
Ville de Djibouti (fr.)
Lidnanznam
Valdkund Džibuti
Eläjiden lugu (2015) 529,000 ristitud
Pind 44 km²
Džibuti جيبوتي (Džībūtī) (arab.) Ville de Djibouti (fr.)
Telefonkod +253
Aigvö UTC+3


Lidnan kart (2017).

Džibuti (arab.: جيبوتي Džībūtī, franc.: Ville de Djibouti, somal.: Magaalada Jabuuti, afar.: Gabuuti) om ühtennimižen valdkundan pälidn (vspäi 1977) da kaikiš suremb lidn.

Lidn om valdkundan administrativižeks ühtnikaks ühtes sen viden agjanke, pälidnan territorii om.

Istorii

Eländpunktan aluz oli pandud vl 1888. Mülütihe järedad päivlaskmašt Balbal-ezilidnad pälidnha vl 1987.

Äi sur'oigenduzkundoid da Afrikan rahvahidenkeskeižiden organizacijoiden päfateroid da ezitaikundoid sijadasoiš täs, ozutesikš, Valdkundoidenkeskeižen šingotesen ohjandusen (angl. IGAD) päfater.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Indižen valdmeren Tadžur-lahten randal (Adenan lahten päivlaskmpolel), 14 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, 21 km Somalin röunhasai suvipäivnouzmpolehe. Strategine Bab-el'-Mandeb-sal'm sijadase pohjoižpoles lidnaspäi.

Klimat om letetazangišton tropine, kuiv da lujas räk. Paneb 160 mm sadegid vodes, kezal ei olele ani niid. Vilukun keskmäine lämuz om +25°C, heinkun — +36°C.

Džibuti-lidn jagase 35 ümbrikho.

Eläjad

Vl 2005 eläjiden lugu oli 452 447 ristitud, valdkundan ristitišton pol'. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Eläjiden koumandez om sündnu verhiže lähiže maihe (2015): Somali, Efiopii, Jemen, Oman.

Pälidnan territorijan pind om 200 km², eläjiden lugu — 748 tuh. ristituid (2017).

Transport

Vspäi 1981 Džibuti radab portaks valdkundmaksoita. Se om Efiopijan eksportan poliškon päverai, tavarad vedase raudtedme sišpäi da tagaze.

Rahvahidenkeskeine Džibuti-Ambuli-lendimport (JIB) sijadase 6 kilometrad suvipäivnouzmpolehe lidnan keskusespäi. Se om sodaznamoičendanke civiližen ližaks. Džibuti-valdkundan, Francijan da AÜV:oiden il'mväged kävutadas aeroportad.

Homaičendad




Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk