Džibuti (lidn): Erod versijoiden keskes
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
+ |
||
Rivi 6: | Rivi 6: | ||
| Flag text = Džibutin flag |
| Flag text = Džibutin flag |
||
| Valdkund = Džibuti |
| Valdkund = Džibuti |
||
| Eläjiden lugu = |
| Eläjiden lugu = 529,000 |
||
| Voz' = |
| Voz' = 2015 |
||
| Pind = |
| Pind = 44 |
||
| Fail = Djibcapital.jpg |
| Fail = Djibcapital.jpg |
||
| Pämez' = |
| Pämez' = |
||
Rivi 14: | Rivi 14: | ||
| Aigvö = [[UTC]]+3 |
| Aigvö = [[UTC]]+3 |
||
}} |
}} |
||
[[Fail:Updated Map Of Djibouti City and Balbala.png|thumb|left|200px|Lidnan kart (2017).]] |
|||
'''Džibuti''' ( |
'''Džibuti''' ({{lang-ar|جيبوتي}} ''Džībūtī'', {{lang-fr|Ville de Djibouti}}, [[somalin kel'|somal]].: ''Magaalada Jabuuti'', [[afaran kel'|afar]].: ''Gabuuti'') om [[Džibuti|ühtennimižen valdkundan]] pälidn (vspäi 1977) da kaikiš suremb lidn. |
||
Lidn om valdkundan administrativižeks ühtnikaks ühtes sen viden agjanke, pälidnan territorii om |
Lidn om valdkundan administrativižeks ühtnikaks ühtes sen viden agjanke, pälidnan territorii om. |
||
== Istorii == |
== Istorii == |
||
Eländpunktan aluz oli pandud vl 1888. Mülütihe järedad päivlaskmašt Balbal-ezilidnad pälidnha vl 1987. |
|||
Äi sur'oigenduzkundoid da [[Afrik]]an rahvahidenkeskeižiden organizacijoiden päfateroid da ezitaikundoid sijadasoiš täs, ozutesikš, Valdkundoidenkeskeižen šingotesen ohjandusen ([[anglijan kel'|angl]]. ''[[:en:Intergovernmental Authority on Development|IGAD]]'') päfater. |
|||
== Geografijan andmused == |
== Geografijan andmused == |
||
Lidn sijadase [[Indine valdmeri|Indižen valdmeren]] [[Tadžur]]-lahten randal ([[Adenan laht]]en päivlaskmpolel), 14 m |
Lidn sijadase [[Indine valdmeri|Indižen valdmeren]] [[Tadžur]]-lahten randal ([[Adenan laht]]en päivlaskmpolel), 14 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, 21 km [[Somali]]n röunhasai suvipäivnouzmpolehe. Strategine [[Bab-el'-Mandeb]]-sal'm sijadase pohjoižpoles lidnaspäi. |
||
Klimat om letetazangišton [[tropine vö|tropine]], kuiv da lujas räk. Paneb 160 mm sadegid vodes, kezal ei olele ani niid. Vilukun |
Klimat om letetazangišton [[tropine vö|tropine]], kuiv da lujas räk. Paneb 160 mm sadegid vodes, kezal ei olele ani niid. Vilukun keskmäine lämuz om +25°C, heinkun — +36°C. |
||
Džibuti-lidn jagase 35 ümbrikho. |
|||
== Administrativine jagand == |
|||
Lidn alajagase 27 lidnanümbrikho. |
|||
== Eläjad == |
|||
Vl 2005 eläjiden lugu oli 452 447 ristitud, valdkundan ristitišton pol'. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Eläjiden koumandez om sündnu verhiže lähiže maihe (2015): Somali, Efiopii, Jemen, Oman. |
|||
Pälidnan territorijan pind om 200 km², eläjiden lugu — 748 tuh. ristituid (2017). |
|||
== Transport == |
== Transport == |
||
Vspäi 1981 Džibuti |
Vspäi 1981 Džibuti radab portaks valdkundmaksoita. Se om [[Efiopii|Efiopijan]] eksportan poliškon päverai, tavarad vedase raudtedme sišpäi da tagaze. |
||
Rahvahidenkeskeine Džibuti-Ambuli-lendimport (''JIB'') sijadase 6 kilometrad suvipäivnouzmpolehe lidnan keskusespäi. Se om sodaznamoičendanke civiližen ližaks. [[Džibuti]]-valdkundan, [[Francii|Francijan]] da [[AÜV |
Rahvahidenkeskeine Džibuti-Ambuli-lendimport (''JIB'') sijadase 6 kilometrad suvipäivnouzmpolehe lidnan keskusespäi. Se om sodaznamoičendanke civiližen ližaks. [[Džibuti]]-valdkundan, [[Francii|Francijan]] da [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV:oiden]] il'mväged kävutadas aeroportad. |
||
== Homaičendad == |
== Homaičendad == |
||
<references /> |
<references /> |
||
{{Commons|Category:Djibouti (city)}} |
|||
{{Afrikan pälidnad}} |
{{Afrikan pälidnad}} |
||
{{stub}} |
|||
[[Kategorii:Džibuti (lidn)| ]] |
[[Kategorii:Džibuti (lidn)| ]] |
||
[[Kategorii:Džibutin lidnad]] |
[[Kategorii:Džibutin lidnad]] |
||
⚫ | |||
⚫ | |||
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] |
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] |
||
⚫ | |||
[[Kategorii:Pälidnad]] |
[[Kategorii:Pälidnad]] |
||
⚫ |
Vajehtuz 31. Keväz’ku 2019, kell 11:01
Lidnanznam | |
Valdkund | Džibuti |
Eläjiden lugu (2015) | 529,000 ristitud |
Pind | 44 km² |
Telefonkod | +253 |
Aigvö | UTC+3 |
Džibuti (arab.: جيبوتي Džībūtī, franc.: Ville de Djibouti, somal.: Magaalada Jabuuti, afar.: Gabuuti) om ühtennimižen valdkundan pälidn (vspäi 1977) da kaikiš suremb lidn.
Lidn om valdkundan administrativižeks ühtnikaks ühtes sen viden agjanke, pälidnan territorii om.
Istorii
Eländpunktan aluz oli pandud vl 1888. Mülütihe järedad päivlaskmašt Balbal-ezilidnad pälidnha vl 1987.
Äi sur'oigenduzkundoid da Afrikan rahvahidenkeskeižiden organizacijoiden päfateroid da ezitaikundoid sijadasoiš täs, ozutesikš, Valdkundoidenkeskeižen šingotesen ohjandusen (angl. IGAD) päfater.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Indižen valdmeren Tadžur-lahten randal (Adenan lahten päivlaskmpolel), 14 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, 21 km Somalin röunhasai suvipäivnouzmpolehe. Strategine Bab-el'-Mandeb-sal'm sijadase pohjoižpoles lidnaspäi.
Klimat om letetazangišton tropine, kuiv da lujas räk. Paneb 160 mm sadegid vodes, kezal ei olele ani niid. Vilukun keskmäine lämuz om +25°C, heinkun — +36°C.
Džibuti-lidn jagase 35 ümbrikho.
Eläjad
Vl 2005 eläjiden lugu oli 452 447 ristitud, valdkundan ristitišton pol'. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Eläjiden koumandez om sündnu verhiže lähiže maihe (2015): Somali, Efiopii, Jemen, Oman.
Pälidnan territorijan pind om 200 km², eläjiden lugu — 748 tuh. ristituid (2017).
Transport
Vspäi 1981 Džibuti radab portaks valdkundmaksoita. Se om Efiopijan eksportan poliškon päverai, tavarad vedase raudtedme sišpäi da tagaze.
Rahvahidenkeskeine Džibuti-Ambuli-lendimport (JIB) sijadase 6 kilometrad suvipäivnouzmpolehe lidnan keskusespäi. Se om sodaznamoičendanke civiližen ližaks. Džibuti-valdkundan, Francijan da AÜV:oiden il'mväged kävutadas aeroportad.
Homaičendad
Džibuti (lidn) Vikiaitas |
Afrikan pälidnad | ||
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk | ||