Evropalaine hähk: Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
p + kategorii
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 18: Rivi 18:
| range legend =
| range legend =
}}
}}
'''Hähk''' vai '''Evropalaine hähk''' ({{lang-la|Mustela lutreola}}) om [[živat]]an erik. Se mulub [[Lasicaižed i horid]]-suguhu, [[Nädanvuiččed]]-sugukundha. Ende oli mectusen objektaks karvha näht, nügüd'aigan kaičendan al, mainitase [[Rusked kirj|Rusttas kirjas]].
'''Hähk''' vai '''Evropalaine hähk''' ({{lang-la|Mustela lutreola}}) om [[živat]]an erik. Se mülüb [[Lasicaižed i horid]]-suguhu, [[Nädanvuiččed]]-sugukundha. Ende oli mectusen objektaks karvha näht, nügüd'aigan kaičendan al, mainitase [[Rusked kirj|Rusttas kirjas]].


Erikon levigandmižen avaruz om [[Venäma]] (evropine pala), [[Estinma]], mugažo [[Baskanma]], [[Dunai]]n del't. Živatoiden lugu poleneb [[amerikalaine hähk|amerikalaižen hähkan]] tulendan tagut (latin. ''Neovison vison'').
Erikon levigandmižen avaruz om [[Venäma]] (evropine pala), [[Estinma]], mugažo [[Baskanma]], [[Dunai]]n del't. Živatoiden lugu poleneb [[amerikalaine hähk|amerikalaižen hähkan]] tulendan tagut (latin. ''Neovison vison'').

Vajehtuz 13. Sulaku 2019, kell 20:16

Evropalaine hähk
Evropalaine hähk
Evropalaine hähk
Tedoklassifikacii
Valdkund: Živatad
Tip: Sel'gjäntkeižed (Chordata)
Klass: Imetaiživatad (Mammalia)
Heimkund: Lihansöjad (Carnivora)
Sugukund: Nädanvuiččed (Mustelidae)
Heim: Lasicaižed i horid (Mustela)
Erik: Evropalaine hähk
Latinankel'ne nimi
Mustela lutreola (Linnaeus, 1761)
Areal
Image


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 621951
NCBI 9666

Hähk vai Evropalaine hähk (latin.: Mustela lutreola) om živatan erik. Se mülüb Lasicaižed i horid-suguhu, Nädanvuiččed-sugukundha. Ende oli mectusen objektaks karvha näht, nügüd'aigan kaičendan al, mainitase Rusttas kirjas.

Erikon levigandmižen avaruz om Venäma (evropine pala), Estinma, mugažo Baskanma, Dunain del't. Živatoiden lugu poleneb amerikalaižen hähkan tulendan tagut (latin. Neovison vison).

Hibj om notked pit'kač 28..43 sm pitte i 550..800 grammad vedutte, käbälad oma lühüdad, händ om siled 12..19 sm pitte. Eläb jogiden randoidme, otab sötkeks kalad, löcuid da rakoid.

Homaičendad


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.