Tataban'j: Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Thommy9 (pagin | tehtud radod)
Ei ole vajehtusen ühthevedoid
Motoranger (pagin | tehtud radod)
+
Rivi 4: Rivi 4:
| Flag = Flag of Tatabánya.svg
| Flag = Flag of Tatabánya.svg
| Lidnanznam text = Tataban'jan lidnanznam
| Lidnanznam text = Tataban'jan lidnanznam
| Flag text =
| Flag text = Tataban'jan flag
| Valdkund = Mad'jaranma
| Valdkund = Mad'jaranma
| Eläjiden lugu = 67,753
| Eläjiden lugu = 65,663
| Voz' = 2012
| Voz' = 2018-01-01
| Pind = 91
| Pind = 91.42
| Fail =
| Fail =
| Pämez' =
| Pämez' =
| Telefonkod =
| Telefonkod = +36-34
| Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2
| Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2
}}
}}
'''Tataban'j''' ({{lang-hu|Tatabánya}}) om lidn [[Mad'jaranma]]s. Se om [[Komarom Estergom|Komarom Estergom-agjan]] administrativine keskuz.
'''Tataban'j''' ({{lang-hu|Tatabánya}}, {{lang-de|Totiserkolonie}}) om lidn [[Mad'jaranma]]n lodehes. Se om [[Komarom Estergom|Komarom Estergom-agjan]] administrativine keskuz (vspäi 1950).


Eländpunktan aluz om pandud radnikžiloks 19. voz'sadal samha [[kivihil']]t. Se sai lidnan statusad vl 1947. Ende oli metallurgijan i jügedan mašinansauvomižel keskuseks.
Vl 2012 eläjiden lugu oli 67 753 ristitud. Lidnan pind 91 km<sup>2</sup>.

Tataban'j šingotase elektropaloiden tehmižel, pakuitesen pästandal, alüminijan ümbriradmižel.

Lidn sijadase 167 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, «[[Budapešt]] — [[Ven]]»-raudtekeskustal. Matkad Budapešthasai om 55 km suvipäivnouzmha.

Vl 2012 eläjiden lugu oli 67 753 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 75 971 eläjad vl 1980.

== Irdkosketused ==
* [http://tatabanya.hu/ Lidnan oficialine sait (''tatabanya.hu'').]
{{Commons|Tatabánya}}


{{Mad'jaranman agjad}}
{{Mad'jaranman agjad}}

Vajehtuz 13. Semendku 2019, kell 13:26

Tataban'j
Tatabánya
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Mad'jaranma
Eläjiden lugu (2018-01-01) 65,663 ristitud
Pind 91,42 km²
Telefonkod +36−34
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Tataban'j (mad'j.: Tatabánya, saks.: Totiserkolonie) om lidn Mad'jaranman lodehes. Se om Komarom Estergom-agjan administrativine keskuz (vspäi 1950).

Eländpunktan aluz om pandud radnikžiloks 19. voz'sadal samha kivihil't. Se sai lidnan statusad vl 1947. Ende oli metallurgijan i jügedan mašinansauvomižel keskuseks.

Tataban'j šingotase elektropaloiden tehmižel, pakuitesen pästandal, alüminijan ümbriradmižel.

Lidn sijadase 167 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, «BudapeštVen»-raudtekeskustal. Matkad Budapešthasai om 55 km suvipäivnouzmha.

Vl 2012 eläjiden lugu oli 67 753 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 75 971 eläjad vl 1980.

Irdkosketused



Mad'jaranman agjad da niiden administrativižed keskused
Bač-Kiškun (Kečkemet) | Baran'j (Peč) | Bekeš (Bekeš'čab) | Boršod-Abaui-Zemplen (Miškol'c) | Čongrad-Čanad (Seged) | D'jor-Mošon-Šopron (D'jor) | Fejer (Sekešfehervar) | Haidu-Bihar (Debrecen) | Heveš (Eger) | Jas-Nad'kun-Sol'nok (Sol'nok) | Komarom-Estergom (Tataban'j) | Nograd (Šal'gotarjan) | Pešt (Budapešt) | Sabol'č-Satmar-Bereg (N'jired'haz) | Šomod' (Kapošvar) | Zal (Zalaegerseg) | Tol'n (Seksard) | Vaš (Sombathei) | Vesprem (Vesprem-lidn)
tazostadud agjaha lidn — Budapešt
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.