Šri Džajavardenepura Kotte: Erod versijoiden keskes
+ |
+ |
||
Rivi 16: | Rivi 16: | ||
'''Šri Džajavardenepura Kotte''' ({{lang-si|ශ්රී ජයවර්ධනපුර කෝට්ටේ}}, {{lang-ta|ஸ்ரீ ஜயவர்த்தனபுரம் கோட்டே}}), vai '''Kotte''' lühüdas, om [[Šrilank]]an oficialine administrativine pälidn vspäi 1982, valdkundan parlamentan olendsija. Ekonomižen [[Kolombo]]-pälidnan päivnouzmaine ezilidn, mülüb [[Päivlaskmaine agj (Šrilank)|Päivlaskmaižhe agjaha]]. |
'''Šri Džajavardenepura Kotte''' ({{lang-si|ශ්රී ජයවර්ධනපුර කෝට්ටේ}}, {{lang-ta|ஸ்ரீ ஜயவர்த்தனபுரம் கோட்டே}}), vai '''Kotte''' lühüdas, om [[Šrilank]]an oficialine administrativine pälidn vspäi 1982, valdkundan parlamentan olendsija. Ekonomižen [[Kolombo]]-pälidnan päivnouzmaine ezilidn, mülüb [[Päivlaskmaine agj (Šrilank)|Päivlaskmaižhe agjaha]]. |
||
== Istorii == |
|||
Eländpunktan aluz om pandud Kotte-lidnuses ümbri 13. voz'sadal. Vl 1391 sai ''Šri Džajavardenepura''-titulad «ližadujan vägestusen loštai lidn». Lidn oli Kotte-car'kundan pälidnaks vll 1415−1597. |
Eländpunktan aluz om pandud Kotte-lidnuses ümbri 13. voz'sadal. Vl 1391 sai ''Šri Džajavardenepura''-titulad «ližadujan vägestusen loštai lidn». Lidn oli Kotte-car'kundan pälidnaks vll 1415−1597. |
||
== Geografijan andmused == |
|||
Parlamentan kompleks om saudud Dijavanna Oja-jogen Duv-sarel ({{lang-en|Duwa}}) kesked järved ({{lang-en|Diyawanna Lake}}). |
|||
Klimat om [[ekvatorialine vö|ekvatorialine]] vihmmecoiden. Päivän keskmäine lämuz om +26..+28 C° vodes läbi. Paneb sadegid 2251 mm vodes, enamba sulakus-semendkus i redukus-kül'mkus (250..350 mm kus). |
|||
Pälidnan municipalitet jagase 18 ümbrikoks ({{lang-en|ward}}). |
Pälidnan municipalitet jagase 18 ümbrikoks ({{lang-en|ward}}). |
||
== Eläjad == |
|||
Vl 2001 eläjiden lugu oli 115 826 ristitud. Rahvahad (2012): [[singalad]] — 84,9%, [[tamilad]] — 7,7%, [[larakallad]] — 4,8%, toižed rahvahad — 2,6%. |
Vl 2001 eläjiden lugu oli 115 826 ristitud. Rahvahad (2012): [[singalad]] — 84,9%, [[tamilad]] — 7,7%, [[larakallad]] — 4,8%, toižed rahvahad — 2,6%. |
||
Šri Džajavardenepuran universitet radab lidnas. |
|||
== Transport == |
|||
Üks'jäine raudtestancii sijadase Nudegod-rajonas. Avtostancii om saudud sil-žo rajonal. Avtobusad i venehed oma kundaližeks transportaks lidnas. |
|||
== Irdkosketused == |
== Irdkosketused == |
||
Rivi 28: | Rivi 40: | ||
{{Azijan pälidnad}} |
{{Azijan pälidnad}} |
||
{{stub}} |
|||
[[Kategorii:Šri Džajavardenepura Kotte| ]] |
[[Kategorii:Šri Džajavardenepura Kotte| ]] |
||
[[Kategorii:Šrilankan lidnad]] |
[[Kategorii:Šrilankan lidnad]] |
Vajehtuz 28. Kezaku 2019, kell 10:19
Valdkund | Šrilank |
Eläjiden lugu (2012) | 107,508 ristitud |
Pind | 17 km² |
Pämez' | Madura Vithanage |
Telefonkod | +94−11 |
Aigvö | UTC+5:30 |
Šri Džajavardenepura Kotte (singal.: ශ්රී ජයවර්ධනපුර කෝට්ටේ, tamil.: ஸ்ரீ ஜயவர்த்தனபுரம் கோட்டே), vai Kotte lühüdas, om Šrilankan oficialine administrativine pälidn vspäi 1982, valdkundan parlamentan olendsija. Ekonomižen Kolombo-pälidnan päivnouzmaine ezilidn, mülüb Päivlaskmaižhe agjaha.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud Kotte-lidnuses ümbri 13. voz'sadal. Vl 1391 sai Šri Džajavardenepura-titulad «ližadujan vägestusen loštai lidn». Lidn oli Kotte-car'kundan pälidnaks vll 1415−1597.
Geografijan andmused
Parlamentan kompleks om saudud Dijavanna Oja-jogen Duv-sarel (angl.: Duwa) kesked järved (angl.: Diyawanna Lake).
Klimat om ekvatorialine vihmmecoiden. Päivän keskmäine lämuz om +26..+28 C° vodes läbi. Paneb sadegid 2251 mm vodes, enamba sulakus-semendkus i redukus-kül'mkus (250..350 mm kus).
Pälidnan municipalitet jagase 18 ümbrikoks (angl.: ward).
Eläjad
Vl 2001 eläjiden lugu oli 115 826 ristitud. Rahvahad (2012): singalad — 84,9%, tamilad — 7,7%, larakallad — 4,8%, toižed rahvahad — 2,6%.
Šri Džajavardenepuran universitet radab lidnas.
Transport
Üks'jäine raudtestancii sijadase Nudegod-rajonas. Avtostancii om saudud sil-žo rajonal. Avtobusad i venehed oma kundaližeks transportaks lidnas.
Irdkosketused
- Lidnan municipalitetan oficialine sait (kotte.mc.gov.lk). (angl.) (singal.)
Šri Džajavardenepura Kotte Vikiaitas |
Azijan pälidnad | ||
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan | ||