Šri Džajavardenepura Kotte: Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Rivi 16: Rivi 16:
'''Šri Džajavardenepura Kotte''' ({{lang-si|ශ්‍රී ජයවර්ධනපුර කෝට්ටේ}}, {{lang-ta|ஸ்ரீ ஜயவர்த்தனபுரம் கோட்டே}}), vai '''Kotte''' lühüdas, om [[Šrilank]]an oficialine administrativine pälidn vspäi 1982, valdkundan parlamentan olendsija. Ekonomižen [[Kolombo]]-pälidnan päivnouzmaine ezilidn, mülüb [[Päivlaskmaine agj (Šrilank)|Päivlaskmaižhe agjaha]].
'''Šri Džajavardenepura Kotte''' ({{lang-si|ශ්‍රී ජයවර්ධනපුර කෝට්ටේ}}, {{lang-ta|ஸ்ரீ ஜயவர்த்தனபுரம் கோட்டே}}), vai '''Kotte''' lühüdas, om [[Šrilank]]an oficialine administrativine pälidn vspäi 1982, valdkundan parlamentan olendsija. Ekonomižen [[Kolombo]]-pälidnan päivnouzmaine ezilidn, mülüb [[Päivlaskmaine agj (Šrilank)|Päivlaskmaižhe agjaha]].


== Istorii ==
Eländpunktan aluz om pandud Kotte-lidnuses ümbri 13. voz'sadal. Vl 1391 sai ''Šri Džajavardenepura''-titulad «ližadujan vägestusen loštai lidn». Lidn oli Kotte-car'kundan pälidnaks vll 1415−1597.
Eländpunktan aluz om pandud Kotte-lidnuses ümbri 13. voz'sadal. Vl 1391 sai ''Šri Džajavardenepura''-titulad «ližadujan vägestusen loštai lidn». Lidn oli Kotte-car'kundan pälidnaks vll 1415−1597.

== Geografijan andmused ==
Parlamentan kompleks om saudud Dijavanna Oja-jogen Duv-sarel ({{lang-en|Duwa}}) kesked järved ({{lang-en|Diyawanna Lake}}).

Klimat om [[ekvatorialine vö|ekvatorialine]] vihmmecoiden. Päivän keskmäine lämuz om +26..+28 C° vodes läbi. Paneb sadegid 2251 mm vodes, enamba sulakus-semendkus i redukus-kül'mkus (250..350 mm kus).


Pälidnan municipalitet jagase 18 ümbrikoks ({{lang-en|ward}}).
Pälidnan municipalitet jagase 18 ümbrikoks ({{lang-en|ward}}).


== Eläjad ==
Vl 2001 eläjiden lugu oli 115 826 ristitud. Rahvahad (2012): [[singalad]] — 84,9%, [[tamilad]] — 7,7%, [[larakallad]] — 4,8%, toižed rahvahad — 2,6%.
Vl 2001 eläjiden lugu oli 115 826 ristitud. Rahvahad (2012): [[singalad]] — 84,9%, [[tamilad]] — 7,7%, [[larakallad]] — 4,8%, toižed rahvahad — 2,6%.

Šri Džajavardenepuran universitet radab lidnas.

== Transport ==
Üks'jäine raudtestancii sijadase Nudegod-rajonas. Avtostancii om saudud sil-žo rajonal. Avtobusad i venehed oma kundaližeks transportaks lidnas.


== Irdkosketused ==
== Irdkosketused ==
Rivi 28: Rivi 40:
{{Azijan pälidnad}}
{{Azijan pälidnad}}


{{stub}}
[[Kategorii:Šri Džajavardenepura Kotte| ]]
[[Kategorii:Šri Džajavardenepura Kotte| ]]
[[Kategorii:Šrilankan lidnad]]
[[Kategorii:Šrilankan lidnad]]

Vajehtuz 28. Kezaku 2019, kell 10:19

Šri Džajavardenepura Kotte
ශ්‍රී ජයවර්ධනපුර කෝට්ටේ (singal.)
ஸ்ரீ ஜயவர்த்தனபுரம் கோட்டே (tamil.)
Valdkund Šrilank
Eläjiden lugu (2012) 107,508 ristitud
Pind 17 km²
Šri Džajavardenepura Kotte ශ්‍රී ජයවර්ධනපුර කෝට්ටේ (singal.) ஸ்ரீ ஜயவர்த்தனபுரம் கோட்டே (tamil.)
Pämez' Madura Vithanage
Telefonkod +94−11
Aigvö UTC+5:30


Šri Džajavardenepura Kotte (singal.: ශ්‍රී ජයවර්ධනපුර කෝට්ටේ, tamil.: ஸ்ரீ ஜயவர்த்தனபுரம் கோட்டே), vai Kotte lühüdas, om Šrilankan oficialine administrativine pälidn vspäi 1982, valdkundan parlamentan olendsija. Ekonomižen Kolombo-pälidnan päivnouzmaine ezilidn, mülüb Päivlaskmaižhe agjaha.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud Kotte-lidnuses ümbri 13. voz'sadal. Vl 1391 sai Šri Džajavardenepura-titulad «ližadujan vägestusen loštai lidn». Lidn oli Kotte-car'kundan pälidnaks vll 1415−1597.

Geografijan andmused

Parlamentan kompleks om saudud Dijavanna Oja-jogen Duv-sarel (angl.: Duwa) kesked järved (angl.: Diyawanna Lake).

Klimat om ekvatorialine vihmmecoiden. Päivän keskmäine lämuz om +26..+28 C° vodes läbi. Paneb sadegid 2251 mm vodes, enamba sulakus-semendkus i redukus-kül'mkus (250..350 mm kus).

Pälidnan municipalitet jagase 18 ümbrikoks (angl.: ward).

Eläjad

Vl 2001 eläjiden lugu oli 115 826 ristitud. Rahvahad (2012): singalad — 84,9%, tamilad — 7,7%, larakallad — 4,8%, toižed rahvahad — 2,6%.

Šri Džajavardenepuran universitet radab lidnas.

Transport

Üks'jäine raudtestancii sijadase Nudegod-rajonas. Avtostancii om saudud sil-žo rajonal. Avtobusad i venehed oma kundaližeks transportaks lidnas.

Irdkosketused



Azijan pälidnad
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan