Sär'g: Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Motoranger (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+ taxobox-šablon
Rivi 1: Rivi 1:
{{Taxobox
[[Fail:Blausteinsee Tierwelt 03.jpg|right|thumb|250px|Sär'g]]
| name = Sär'g
'''Sär'g ''' ({{lang-la|Rutilus rutilus}}) om jogi[[kala]]n erik [[Karpižed]]-sugukundaspäi.
| image title = Sär'g
| image file = Blausteinsee Tierwelt 03.jpg
| image descr = Sär'g
| regnum = Živatad
| phylum = [[Sel'gjäntkeižed]] (''Chordata'')
| classis = [[Pal'csuugaižed kalad]] (''Actinopterygii'')
| ordo = [[Karpanvuiččed]] (''Cypriniformes'')
| familia = [[Karpižed]] (''Cyprinidae'')
| genus = [[Sär'gid]] (''Rutilus'')
| species = '''Sär'g '''
| latin = {{btname|Rutilus rutilus |([[Linnei Karl|Linnaeus]], 1758)}}
| wikispecies = Rutilus rutilus
| commons = Category:Rutilus rutilus
| itis = 163731
| ncbi = 48668
| range map =
}}
'''Sär'g ''' ({{lang-la|Rutilus rutilus}}) om jogi[[kala]]n levitadud erik [[Karpižed]]-sugukundaspäi.


Eläb Evropas päiči suves, Sibirin jogiš i järviš, [[Kaspijan meri|Kaspijan meren]] i [[Aralmeri|Aralan]] basseinoiš.
Eläb Evropas päiči suves, Sibirin jogiš i järviš, [[Kaspijan meri|Kaspijan meren]] i [[Aralmeri|Aralan]] basseinoiš.


== Ümbrikirjutand ==
Kala om järedanke somusenke. Sel'g om mustan polhe, kül'ged i pök oma hobedakahad, erasti kuldakahad. Sil'man muju om verev rusked. Sel'gsuug kogoneb 10..12 palaspäi. Täuz'kaznu hibj oleleb 50 sm pitte i 2,5 kilogrammhasai vedutte. Igä 21 vodhesai.
Kala om järedanke somusenke. Sel'g om mustan polhe, kül'ged i pök oma hobedakahad, erasti kuldakahad. Sil'man muju om verev rusked. Sel'gsuug kogoneb 10..12 palaspäi. Täuz'kaznu hibj oleleb 50 sm pitte i 2,5 kilogrammhasai vedutte. Igä 21 vodhesai.


Pidase joukuil sijiš vällenke joksmusenke, vezikazmusiden taga vai puiden kuvahaižen al. Hen i nor' kala om rohked. Sötlese zooplanktonal, kazvab vitkos, vezištod kazvahtudas. Pütas sär'ged puhtastamha vezištoid i ümbriratas sömäks vai biodizelikš.
Pidase joukuil sijiš vällenke joksmusenke, kokerägoiden keskes, vezikazmusiden taga vai puiden kuvahaižen al. Hen i nor' kala om rohked. Sötlese zooplanktonal, kazvab vitkos, vezištod kazvahtudas. Pütas sär'gid puhtastamha vezištoid i ümbriratas sömäks vai biodizelikš.


== Erased alaerikod ==
== Erased alaerikod ==
Rivi 18: Rivi 37:
* ''R. rutilus aralensis'' (eläb Aralan meren basseinas)
* ''R. rutilus aralensis'' (eläb Aralan meren basseinas)


== Homaičendad ==
{{Commons|Category:Rutilus rutilus}}
<references />

{{Commons|Rutilus rutilus}}


{{stub}}
{{stub}}

Vajehtuz 11. Heinku 2019, kell 19:48

Sär'g
Sär'g
Sär'g
Tedoklassifikacii
Valdkund: Živatad
Tip: Sel'gjäntkeižed (Chordata)
Klass: Pal'csuugaižed kalad (Actinopterygii)
Heimkund: Karpanvuiččed (Cypriniformes)
Sugukund: Karpižed (Cyprinidae)
Heim: Sär'gid (Rutilus)
Erik: Sär'g
Latinankel'ne nimi
Rutilus rutilus (Linnaeus, 1758)


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 163731
NCBI 48668

Sär'g (latin.: Rutilus rutilus) om jogikalan levitadud erik Karpižed-sugukundaspäi.

Eläb Evropas päiči suves, Sibirin jogiš i järviš, Kaspijan meren i Aralan basseinoiš.

Ümbrikirjutand

Kala om järedanke somusenke. Sel'g om mustan polhe, kül'ged i pök oma hobedakahad, erasti kuldakahad. Sil'man muju om verev rusked. Sel'gsuug kogoneb 10..12 palaspäi. Täuz'kaznu hibj oleleb 50 sm pitte i 2,5 kilogrammhasai vedutte. Igä 21 vodhesai.

Pidase joukuil sijiš vällenke joksmusenke, kokerägoiden keskes, vezikazmusiden taga vai puiden kuvahaižen al. Hen i nor' kala om rohked. Sötlese zooplanktonal, kazvab vitkos, vezištod kazvahtudas. Pütas sär'gid puhtastamha vezištoid i ümbriratas sömäks vai biodizelikš.

Erased alaerikod

Reskveden
  • Rutilus rutilus rutilus — Järgeline sär'g
  • R. rutilus lacustris — Sibirine sär'g
Solakahan veden
  • R. rutilus heckeli (eläb Azovmeres i Mustmeres)
  • R. rutilus caspicusVobl
  • R. rutilus aralensis (eläb Aralan meren basseinas)

Homaičendad



Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.