Häč: Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 25: Rivi 25:


== Ümbrikirjutand ==
== Ümbrikirjutand ==
Jurišt om pakuižvihand lapakoiged i lihanvuitte, 3..10 sm sankte. Alalehtesed oma pol'läbinägujad. Lehtesen platan leveduz om 15..19 sm, päsoniden lugu — 21..24. Üks'jäine änik kazmusen ülähäs, se om pakuine mujul i 4..6 sm diametras, [[alkogol'|alkogolin]] hajunke vedatamha pölüstoitajid, ičtazpölüstoitandan voimuz om olmas mugažo.
Jurišt om pakuižvihand lapakoiged i lihanvuitte, 3..10 sm sankte. Alalehtesed oma pol'läbinägujad. Lehtesen platan leveduz om 15..19 sm, sen päsoniden lugu — 21..24. Üks'jäine änik kazvab ülähäs, se om pakuine mujul i 4..6 sm diametras, [[alkogol'|alkogolin]] hajunke vedatamha pölüstoitajid, ičtazpölüstoitandan voimuz om olmas mugažo.


Änikoičeb kezakus-sügüz'kus. Äikerdoičese semnil i vegetativižikš.
Änikoičeb kezakus-sügüz'kus. Äikerdoičese semnil i vegetativižikš.

Vajehtuz 27. Heinku 2019, kell 20:17

Häč / Bolobolk
Häč / Bolobolk
Häčun vedenpäline pala
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Kaksidülehtesižed (Magnoliopsida)
Kund: Bulüižänikoižed (Nymphaeales)
Sugukund: Bulüiženvuiččed (Nymphaeaceae)
Heim: Häč (heim) (Nuphar)
Erik: Häč
Latinankel'ne nimi
Núphar lútea L.) Sm.


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 503968
NCBI 77113
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Häč vai Bolobolk (latin.: Nuphar lutea) om äivozne vezikazmuz. Mülüb Bulüiženvuiččed-sugukundan Häč-heimho, sen tipine erik.

Leviganduz

Kazmuz om levitadud Evropan i Azijan tazangištoil. Navedib jogiden keskustoid joksijanke vitkos vedenke, järviden tahoid randanno, učulmoid. Seikh augotase 0,5..1 metrad süvüdel. Sädab žomid sijidme. Kadob redustadud vedespäi.

Ümbrikirjutand

Jurišt om pakuižvihand lapakoiged i lihanvuitte, 3..10 sm sankte. Alalehtesed oma pol'läbinägujad. Lehtesen platan leveduz om 15..19 sm, sen päsoniden lugu — 21..24. Üks'jäine änik kazvab ülähäs, se om pakuine mujul i 4..6 sm diametras, alkogolin hajunke vedatamha pölüstoitajid, ičtazpölüstoitandan voimuz om olmas mugažo.

Änikoičeb kezakus-sügüz'kus. Äikerdoičese semnil i vegetativižikš.

Kävutand

Kävutadas kuivatud jurid (latin.: Rhizoma Nupharis luteae) zelläks penil paloil i vaiše lekarin receptan mödhe, sur' pala om travii. Jured om protistocidižed i kontraceptivad. Keittud solakahas vedes jured kadotadas toksižust. Ottas kävutamižhe räkištadud semnid kofen vajehtimeks.

Kacu mugažo

Homaičendad