Omeghein: Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 20: Rivi 20:
'''Omeghein''' ({{lang-la|Conium maculatum}}) om [[kaks'voččed kazmused|kaks'vozne]] [[heinäsižed kazmused|heinäsine]] kazmuz. Mülütadas [[Sel'derejižed]]-sugukundha. Om ''Conium''-heimon tipine erik.
'''Omeghein''' ({{lang-la|Conium maculatum}}) om [[kaks'voččed kazmused|kaks'vozne]] [[heinäsižed kazmused|heinäsine]] kazmuz. Mülütadas [[Sel'derejižed]]-sugukundha. Om ''Conium''-heimon tipine erik.


== Leviganduz ==
Kazmusen eziauguine areal om Evrop i Pohjoižafrik. Om levitadud kaikil kontinentil, voib eläda [[ven vö|venon vönen]] äjiš arvoimižiš. Amerikan, Avstralijan i Päivlaskmaižen Azijan introduciruidud erik. Omeghein kazvab mecanröunoiš, luhtoidme, pustolaniš, okaidud maižanduzmaiš, mouckiven, vanoiden i teiden pautkil.
Kazmusen eziauguine areal om Evrop i Pohjoižafrik. Om levitadud kaikil kontinentil, voib eläda [[ven vö|venon vönen]] äjiš arvoimižiš. Amerikan, Avstralijan i Päivlaskmaižen Azijan introduciruidud erik.


Omeghein kazvab mecanröunoiš, luhtoidme, pustolaniš, okaidud maižanduzmaiš, mouckiven, vanoiden i teiden pautkil.
Jur' om värtmudenvuitte, vauktan polhe. Lehtesed jurenno šingotadas ezmäižel vodel, but'k-seikh 60..180 sm kortte kazvab kahtendel vodel. Änikoičeb kezakus-heinkus, äikerdoičese äiluguižil semnil.


== Ümbrikirjutand ==
Omegheinän kaik palad oma ''[[morim|morijad]]''. Travijad alkaloidad kadodas Šotlandijan i Armenijan kazmusiš. Kävutihe oficialižeks morimeks [[Amuine Grekanma|Amuižes Grekanmas]] surmičemha suttüd ristituid. Näl'ghine živat traviše heinän penes lugumäraspäi (2..3 kilogrammaspäi hebod, 4..5 kg järed sar'vikaz kabjživatišt, 50..70 grammad sorzad), eläbzdoittas [[maid]]ol. Ottas kävutamižhe semnid da lehtesid zell'kazmuseks-ki, eile toist kävutandad travijoid ičendoid tagut (dubindsubstancii, medenkandai).
Jur' om värtmudenvuitte, vauktan polhe. Lehtesed jurenno šingotadas ezmäižel vodel, but'k-seikh 60..180 sm kortte kazvab kahtendel vodel.

Änikoičeb kezakus-heinkus, äikerdoičese äiluguižil semnil.

== Kävutand ==
Omegheinän kaik palad oma ''[[morim|morijad]]''. Travijad alkaloidad kadodas Šotlandijan i Armenijan kazmusiš. Kävutihe oficialižeks morimeks [[Amuine Grekanma|Amuižes Grekanmas]] surmičemha suttüd ristituid. Näl'ghine živat traviše heinän penes lugumäraspäi (2..3 kilogrammaspäi hebod, 4..5 kg järed sar'vikaz kabjživatišt, 50..70 grammad sorzad), eläbzdoittas [[maid]]ol.

Ottas kävutamižhe semnid da lehtesid zell'kazmuseks-ki, eile toist kävutandad travijoid ičendoid tagut (dubindsubstancii, medenkandai).


== Homaičendad ==
== Homaičendad ==

Vajehtuz 21. Eloku 2019, kell 21:04

Omeghein
Omeghein
Omeghein
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Kaksidülehtesižed (Magnoliopsida)
Kund: Vihmankatuzänikoižed (Apiales)
Sugukund: Sel'derejižed (Apiaceae)
Heim: Omeghein (heim) (Conium)
Erik: Omeghein
Latinankel'ne nimi
Conīum maculātum L.


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 29473
NCBI 13447

Omeghein (latin.: Conium maculatum) om kaks'vozne heinäsine kazmuz. Mülütadas Sel'derejižed-sugukundha. Om Conium-heimon tipine erik.

Leviganduz

Kazmusen eziauguine areal om Evrop i Pohjoižafrik. Om levitadud kaikil kontinentil, voib eläda venon vönen äjiš arvoimižiš. Amerikan, Avstralijan i Päivlaskmaižen Azijan introduciruidud erik.

Omeghein kazvab mecanröunoiš, luhtoidme, pustolaniš, okaidud maižanduzmaiš, mouckiven, vanoiden i teiden pautkil.

Ümbrikirjutand

Jur' om värtmudenvuitte, vauktan polhe. Lehtesed jurenno šingotadas ezmäižel vodel, but'k-seikh 60..180 sm kortte kazvab kahtendel vodel.

Änikoičeb kezakus-heinkus, äikerdoičese äiluguižil semnil.

Kävutand

Omegheinän kaik palad oma morijad. Travijad alkaloidad kadodas Šotlandijan i Armenijan kazmusiš. Kävutihe oficialižeks morimeks Amuižes Grekanmas surmičemha suttüd ristituid. Näl'ghine živat traviše heinän penes lugumäraspäi (2..3 kilogrammaspäi hebod, 4..5 kg järed sar'vikaz kabjživatišt, 50..70 grammad sorzad), eläbzdoittas maidol.

Ottas kävutamižhe semnid da lehtesid zell'kazmuseks-ki, eile toist kävutandad travijoid ičendoid tagut (dubindsubstancii, medenkandai).

Homaičendad



Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.