Belgrad

Belgrad
Београд / Beograd

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Serbii
Eläjiden lugu (2014)	1,233,796 ristitud
Pind	359,92 km²
Pämez'	Zoran Radojičič (kezaku 2018—)
Telefonkod	+381−11
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Belgrad (serb.: Београд / Beograd «vauged lidn») om Serbijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Belgradan ümbrikon administrativine keskuz, valdkundan ižandusen da opendusen päkeskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud kel'talaižil 3. voz'sadal EME kuti Singidunum-lidn. Mainitase nügüdläiženke nimenke vspäi 878. Om serbalaižiden pälidnaks vspäi 1403 i Ottomanan imperijan jäl'ghe vspäi 1815 tošti. Vll 1918−2003 oli Jugoslavijan pälidnaks.

Geografijan andmused

Belgrad sijadase Serbijan keskuses. Lidn seižub Dunai-jogen da Savjogen ühthejoksmusen sijan randoil, 116 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Belgradan ümbrik jagase 17 kundha, sen pind — 3 224 km². Kaikutte kund om ičeze tobmuden aluzkundoidenke.

Klimat om subtropine päipaštokaz. Heinkun lämuz om +24,3 C°, vilukun — +2,2 C°, voden keskmäine lämuz om +13,6 C°. Paneb sadegid 722 mm vodes, läz tazomäras kuidme (94 mm kezakus, 41..50 mm sulakus i sügüz'kus-redukus).

Eläjad

Vn 2011 Serbijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 166 763 ristitud, ümbrikon — 1 659 440 ristitud. Ümbrikon 91% oma serbalaižed i Serbijan ortodoksižen jumalankodikundan uskojad. 1990-nzil vozil lidn vastsi äi sirdanikoid külätahondaspäi i pagenuzid Jugoslavijan toižiš paloišpäi.

Ižanduz da transport

Serbijan valdkundaližed aluzkundad, keskuzbank da birž sijadasoiš Belgradas. Informacižtehnologijoiden sektor i turizm ottas znamasišt sijad ižanduses.

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, ezilidnelektrojonused da taksid oma kundaližeks transportaks. Rahvahidenkeskeine civiline Nikola Tesla nimel nimitadud lendimport (BEG) om saudud 18 km päivlaskmha, Surčin-kundas.

Irdkosketused

• Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine portal (beograd.rs). (serb.) (angl.) (saks.) (ven.) (kit.)