Uaithors: Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 17: Rivi 17:


== Istorii ==
== Istorii ==
Eländpunktan aluz om pandud vl 1898 Klondaikan kuldsäruläžundan aigan. Löuzihe [[vas'k]]en kivendoid i sadas niid tähäsai. Ende territorii oli elänzoittud harvoin, [[indejalaižed]] tuleškeliba sihe mecadamha. Vl 1900 raudte ühtenzoiti Uaithorsad Aläskan Skaguei-portanke. Sai lidnan statusad (''city'') vl 1950 2 594 eläjad ristitištonke.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1898 Klondaikan kuldsäruläžundan aigan. Löutihe [[vas'k]]en kivendoid i sadas niid tähäsai. Ende territorii oli elänzoittud harvoin, [[indejalaižed]] tuleškeliba sihe mecadamha. Vl 1900 raudte ühtenzoiti Uaithorsad Aläskan [[Skaguei]]-portanke. Sai lidnan statusad (''city'') vl 1950 2 594 eläjad ristitištonke.


Vn 1953 1. päiväl elokud panihe lidnad Jukon-territorijan pälidnaks, ende Douson oli. Vspäi 1957 nimitusen oficialine kirjutamine om nügüdläine, ende oli ''White Horse''.
Vn 1953 1. päiväl elokud panihe lidnad Jukon-territorijan pälidnaks, ende Douson oli. Vspäi 1957 nimitusen oficialine kirjutamine om nügüdläine, ende oli ''White Horse''.
Rivi 24: Rivi 24:
Lidn sijadase territorijan suves, [[Jukon (jogi)|Jukon-jogen]] molembil randoil läz sen vezilanktendoid, 680 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om mägid lidnan ümbrištos. Lidn om nimitadud vezilanktendoiden mödhe i znamoičeb «vauged hebo» anglijan kelespäi.
Lidn sijadase territorijan suves, [[Jukon (jogi)|Jukon-jogen]] molembil randoil läz sen vezilanktendoid, 680 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om mägid lidnan ümbrištos. Lidn om nimitadud vezilanktendoiden mödhe i znamoičeb «vauged hebo» anglijan kelespäi.


Klimat om [[subarktine vö|subarktine]], alangištoline sijaduz pehmdab sidä. Heinkun lämuz om +14,3 C°, vilukun — −15,2 C°, voden keskmäine lämuz om −0,1 C°. Paneb sadegid läz tazomäras vodes ümbri, 160 mm vihmaks i 142 sm lumeks, vähemba kaiked sulakus.
Klimat om [[subarktine vö|subarktine]], alangištoline sijaduz pehmdab sidä. Heinkun lämuz om +14,3 C°, vilukun — −15,2 C°, voden keskmäine lämuz om −0,1 C°. Paneb sadegid läz tazomäras vodes läbi, 160 mm vihmaks i 142 sm lumeks, vähemba kaiked sulakus.


== Eläjad ==
== Eläjad ==
Vn 2011 Kanadan rahvahanlugemižen mödhe Uaithorsan eläjiden lugu oli 23 276 ristitud, territorijan kaks' koumandest, i 40 heišpäi oliba [[venälaižed]]. Kodikel' (2011): anglijan — 84,3%, francijan — 4,6%, toine — 9,7% (saksan, tagalog, ispanijan, kitajan i alaman keled). Augotižlibund (2011): evropan — 75,5%, igähižed rahvahad — 16,5%, toižed rahvahad — 8,0%.
Vn 2011 Kanadan rahvahanlugemižen mödhe Uaithorsan eläjiden lugu oli 23 276 ristitud, territorijan kaks' koumandest, i 40 heišpäi oliba [[venälaižed]]. Kodikel' (2011): [[anglijan kel']] — 84,3%, [[francijan kel']] — 4,6%, toine kel' — 9,7% (saksan, tagalog, ispanijan, kitajan i alaman keled). Augotižlibund (2011): evropalaižed — 75,5%, igähižed rahvahad — 16,5%, toižed rahvahad — 8,0%.


Uskondan mödhe (2011): hristanuskojad — 45,3%, toine uskond — 3,3%, religijatomad — 51,4%.
Uskondan mödhe (2011): [[hristanuskond|hristanuskojad]] — 45,3%, toine uskond — 3,3%, religijatomad — 51,4%.


== Irdkosketused ==
== Irdkosketused ==

Vajehtuz 24. Uhoku 2020, kell 18:29

Uaithors
Whitehorse
Valdkund Kanad
Eläjiden lugu (2016) 25,085 ristitud
Pind 416,54 km²
Uaithors Whitehorse
Pämez' Den Körtis
(2012—)
Telefonkod +1−867
Aigvö tal'vel UTC−8,
kezal UTC−7


Uaithors (angl.: Whitehorse, francine virkand: [wajtɔʁs]) om lidn Kanadan lodehes, Jukon-territorijan pälidn da sen regionan kaikiš suremb lidn.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1898 Klondaikan kuldsäruläžundan aigan. Löutihe vas'ken kivendoid i sadas niid tähäsai. Ende territorii oli elänzoittud harvoin, indejalaižed tuleškeliba sihe mecadamha. Vl 1900 raudte ühtenzoiti Uaithorsad Aläskan Skaguei-portanke. Sai lidnan statusad (city) vl 1950 2 594 eläjad ristitištonke.

Vn 1953 1. päiväl elokud panihe lidnad Jukon-territorijan pälidnaks, ende Douson oli. Vspäi 1957 nimitusen oficialine kirjutamine om nügüdläine, ende oli White Horse.

Geografijan andmused

Lidn sijadase territorijan suves, Jukon-jogen molembil randoil läz sen vezilanktendoid, 680 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om mägid lidnan ümbrištos. Lidn om nimitadud vezilanktendoiden mödhe i znamoičeb «vauged hebo» anglijan kelespäi.

Klimat om subarktine, alangištoline sijaduz pehmdab sidä. Heinkun lämuz om +14,3 C°, vilukun — −15,2 C°, voden keskmäine lämuz om −0,1 C°. Paneb sadegid läz tazomäras vodes läbi, 160 mm vihmaks i 142 sm lumeks, vähemba kaiked sulakus.

Eläjad

Vn 2011 Kanadan rahvahanlugemižen mödhe Uaithorsan eläjiden lugu oli 23 276 ristitud, territorijan kaks' koumandest, i 40 heišpäi oliba venälaižed. Kodikel' (2011): anglijan kel' — 84,3%, francijan kel' — 4,6%, toine kel' — 9,7% (saksan, tagalog, ispanijan, kitajan i alaman keled). Augotižlibund (2011): evropalaižed — 75,5%, igähižed rahvahad — 16,5%, toižed rahvahad — 8,0%.

Uskondan mödhe (2011): hristanuskojad — 45,3%, toine uskond — 3,3%, religijatomad — 51,4%.

Irdkosketused



Kanadan provincijad da territorijad i niiden administrativižed keskused
Provincijad Al'bert (Edmonton) | Britanine Kolumbii (Viktorii) | Eduard-princan Sar' (Šarlottaun) | Kvebek (Kvebek-lidn) | Manitob (Vinnipeg) | Nju Bransujik (Frederikton) | Saskačevan (Redžain) | Njufaundlend da Labrador (Sent Džons) | Ontario (Toronto) | Uz' Šotlandii (Galifaks)
Territorijad Jukon (Uaithors) | Lodehližed territorijad (Jellounaif) | Nunavut (Ikaluit)